Keskmine planeeringute menetlusaeg on liiga pikk. Omavalitsuste süsteemid vajavad uuendust
(3)
Tänane omavalitsuste planeeringute menetluskeskkond on aegunud ning pikad menetlusajad peletavad investoreid.
Alates 2016. aastast on ehitusega seotud lubade menetlemine koondatud ühte registrisse ning toimub elektrooniliselt.
Kliimaministeeriumi ehitisregistri valdkonnajuhi Taavi Jakobsoni sõnul aga on planeeringute (näiteks detail- ja eriplaneeringute) menetlemine seevastu jaotunud erinevate süsteemide vahel. „Kui suurtes omavalitsustes on kasutusel spetsiaalselt välja töötatud infosüsteemid, siis väiksemates omavalitsustes toimub menetlus veel kodulehtede ja dokumendihaldussüsteemide abi,“ selgitas ta.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo rääkis Ärilehele, et keskmine detailplaneeringute menetlusaeg Tallinnas on kuus aastat, kuid see ei ole tänapäeva kiire ühiskonna huvides ega rahulda investoreid. Seda aega soovitakse lühendada poole võrra.
Uue keskkonna eesmärgiks on luua ühtne planeeringute menetluskeskkond e-ehituse platvormile, alustades omavalitsustest, kelle infosüsteemid on puudulikud või aegunud. Nagu ka ehituslubade puhul, ei piiraks keskne süsteem omavalitsuste otsustusõigust, vaid ühtlustaks teenust kogu Eestis.
Planeeringute menetlemise süsteemi eesmärgiks on menetluste kiirendamine. „Ehitus- ja kasutusloa menetluste puhul räägime me keskmise menetluse lühendamisest alla 30 päeva, planeeringute puhul võivad need võtta kuid ja aastaid, mis tähendab edasi lükatud unistusi ja investeeringuid,“ märkis Jakobson.
Soovitakse, et menetluse läbipaistvus suureneks ning paraneks kodanike kaasatus protsessis. Viimast illustreerib platvormile lisatav 3D-kaksik, mis võimaldaks planeeringuid näga kolmemõõtmelisena. Jakobson usub, et kaksikul esitatav lihtne visualiseering võib olla enamikule kasutajatest paremini mõistetav kui eripidi ja -värvidega viirutatud .pdf kaart.
Lisaks soovitakse, et planeerimise koostamisel ja vaatlemisel oleks näha võimalikult suur hulk andmeid planeeringuga kaetud ala kohta, näiteks hooned, maa-alused trassid, mälestised, vee-kaitsevööndid jmt.
Samuti lihtsustab uus keskkond omavalitsuse ametnikel kaasatavate kodanike leidmist või kodanikel endil teavituste saamist selle kohta, et neid huvitaval alal hakatakse planeeringut koostama või muutma.
