Reegleid lõdvendatakse? Karm renoveerimislaine ei pruugi siiski seni kokkulepitud kujul jõustuda
(23)
Tuhandete majade renoveerimist nõudev Euroopa Liidu direktiiv võib siiski rakenduda oodatust paindlikumal viisil.
Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peaksid kõik elamuhooned saavutama aastaks 2030 vähemalt energiatõhususe klassi „E“ ning 2033. aastaks klassi „D“. Mitteeluruumid ja avalikud hooned peavad saavutama samad hinnangud vastavalt 2027. ja 2030. aastaks.
Nõue puudutab ligikaudu 45–50% hoonefondist kõigis Euroopa riikides ja kümne aasta jooksul tuleks Eestis selle alusel renoveerida ligikaudu 350 000 hoonet, elumaja või kortermaja.
Direktiivi eesmärk on ka energiamärgiste skaala harmoniseerida üle Euroopa. Täna on madalaim klass „H“ ning see plaanitakse kaotada. Seejärel jääksid hooned klassidesse vahemikus „A“-st kuni „G“-ni ning viimane peaks kirjeldama 15% kõige kehvemas seisus olevate hoonete energiatõhusust.
Kõiki hooneid ei ole vaja renoveerida
Soome väljaanne YLE teatas hiljuti, et kohalikult majaomanike liidu, Omakotiliito teabe kohaselt loobutakse ELi hoonete energiatõhususe direktiivide läbirääkimistel üksikute ehitiste remondinõuetest.
Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelistel läbirääkimistel liigutakse sellises suunas, et nõuded kehtiksid iga liikmesriigi hoonefondile keskmiselt, mitte otseselt iga hoone ja ühepereelamu kohta.
Lisaks võiksid riigid ise otsustada, milliseid hooneid renoveerida ja millises ulatuses. Samuti loobutaks energiamärgiste üleeuroopalisest ühtlustamisest ning energiamärgised kehtiksid jätkuvalt 10 aastat.
Kliimaministeeriumi elamumajanduse valdkonnajuht Veronika Valk-Siska sõnul on üldine eesmärk, et aastaks 2050 oleks hoonefond kliimaneutraalne, kuid täpsemad tähtajad ning sihttasemed erinevatele hoonetüüpidele on hetkel veel arutluse all.
Euroopa Parlamendi tänased seisukohad on aga ministeeriumi esindaja sõnul tunduvalt ambitsioonikamad kui on samale direktiivile Euroopa Liidu liikmesriikide (sh Eesti) poolt kokku lepitud lähenemine. „Me ei saa nõustuda kõigi Euroopa Parlamendi ettepanekutega ning soovime hoida liikmesriikidega kokku lepitud joont, mis annab riikidele rohkem paindlikkust,“ märkis elamumajanduse valdkonnajuht.
Valk-Siska lisab, et jätkuvalt käivad läbirääkimised Euroopa parlamendi, nõukogu (ehk liikmesriigid) ja komisjoni vahel, kus tuleb leida kompromiss kõikide osapoolte soovide vahel. „Ehk täna on vara öelda, millised saavad olema lõplikud nõuded. Läbirääkimised on keerulised, aga jätkame tööd selle nimel, et lõplik lahendus tuleks mõistlik,“ lisas ta.
