Eesti sai Euroopa Liidult ligi neli miljardit eurot, millest suur osa on ka välja makstud

Eesti sai Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodil struktuurifondidest 3,7 miljardit eurot. Tänaseks on kogu toetus ka laekunud. Toetuse saajatele on sellest veel välja maksta 220 miljonit eurot. Perioodi jooksul on toetatud kokku üle 14 500 projekti, täpsema ülevaate neist saab RTK veebilehel.

Paralleelselt lõppeva perioodiga on algamas uus, 2021–2027 struktuurifondide rahastamisperiood, mis toob Eestisse 3,37 miljardit, ning rakendamisel taasterahastu, mille raames lisandub veel ligi miljard eurot Eesti jaoks oluliste investeeringute ja reformide rahastamiseks. Novembri alguseks on struktuurifondide uue perioodi eelarvest 2,4 miljardit kasutusvalmis ning toetusotsuseid ja lepinguid on tehtud sellest 1,1 miljardi euro ulatuses.

„Praegu oleme rahastamisperioodide vahetumise hetkes, kus esmatähtis on keskenduda sellele, et kõik eelnevalt planeeritud projektid saaks edukalt ellu viidud ja kogu toetusmaht Eestisse toodud ning uue perioodi meetmetele tugev hoog sisse lükatud. Ajal, mil oleme riigi eelarvega keerulises seisus ja majandus vajab hädasti turgutamist, tuleb maksimaalselt pingutada, et Euroopa Liidult meile eraldatud raha õigeaegselt kasutatud saaks. Need vahendid on võimalus teha riigile olulisi investeeringuid nii haridusse, teadus- ja arendustegevusse, energeetikasse, rohereformidesse, transporti, sotsiaalkaitsesse ja paljudesse muudesse valdkondadesse,“ ütles rahandusminister Mart Võrklaev.

Kolmandik rahast rohereformide toetamiseks

Algaval rahastamisperioodil on suured võtmeteemad energiasääst, taastuvenergia kasutuselevõtt ning liikumine keskkonnahoidlikuma ja ressursitõhusama majanduse suunas, mis on tänastes oludes eriti aktuaalne. Struktuurifondide toel saab lähiaastatel neis valdkondades jõulisemaid arenguhüppeid teha – kolmandik uue perioodi eelarvest on mõeldud rohereformide toetamiseks.

Teine sama oluline eesmärk on Eesti ettevõtete teadus-, arendus- ja innovatsioonivõimekuse kasvatamine ja digitehnoloogiate kasutuselevõtt ning selleks on kavas investeerida 740 miljonit eurot. Panustatakse sellesse, et Eesti oleks hästi toimiv keskkond nutikate lahenduste loomiseks, mis kasvataksid meie konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja teeksid riigivalitsemise tõhusamaks.

Eelneva kõrval on käimas Ida-Virumaale suunatud õiglase ülemineku fondi rakendamine, mis toob piirkonda 340 miljonit toetusraha. Paljud projektid on juba välja valitud ja valdav osa meetmeid käivitunud. Viimased suurimad muutused on olnud ettevõtlustoetuste skoobi laiendamine ja tingimuste lihtsustamine, samuti energeetika valdkonnas meetmestiku muutmine, et toetada 15 miljoni euroga korterelamute renoveerimist ja Kiviõli kaugkütte lahtisidumist põlevkivist.