Pank: kõrge euribor sunnib väikeettevõtjaid töövahendeid müüma
(3)
Koduomanike kõrval rõhub kõrge euribor ka väikeettevõtjaid, kes peavad end võlgnike vastu kindlustama ja isegi töövahendeid müüma. Kriisiaja strateegia on aga tegevuse mitmekesistamine ning võimaluse korral põhivara väljaost, selgub Finora panga värskest analüüsist.
Finora panga krediidijuhi Anoly Gildeni sõnul on hiljuti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidega läbiviidud vestlustest ning andmete analüüsist näha, et euribori tõusu mõju on ettevõtlusse selgelt kohale jõudnud.
„See väljendub otseselt näiteks liisingukulude kasvus, aga ka klientide ostujõu vähenemises ja üldises turu ebakindluses. Isegi uuteks projektideks rahastust kaasavate ettevõtete seas on käibenumbrid jäänud selgelt väiksemaks ning igal võimalikul viisil hoitakse kulusid kokku,“ tõi Gilden välja.
Võib tähendada ettevõtte lõppu
Uuringust selgus, et enim on euribori tõus ja muud ärikeskkonda halvendavad tegurid tabanud ehitus- ja transpordisektori ettevõtteid.
„Selgelt ohtlik trend on see, et mõningad ettevõtted pole enam suutelised rentima isegi oma põhilisi töövahendeid, sest rendileandjad kannavad euribori tihti lõpuks hinda üle. See tähendab mitmeski valdkonnas aga sisuliselt ettevõtte lõppu,“ nentis Gilden.
Analüüsi kohaselt on järsult kasvanud ettevõtete omavahelised võlgnevused, mille vastu otsivad ettevõtjad erinevaid kaitsemeetmeid.
„Kui väikese kliendi arve venimajäämise elab tüüpiline Eesti ettevõte üle, siis suure rahvusvahelise tellimuse tasu kaotamist mitte. Samas teavad väikeettevõtjad kogemusest, et just suurfirmad jäävad raskel ajal märksa tõenäolisemalt väiketarnijatele võlgu. Tihti maandavad Eesti ettevõtjad seda riski faktooringuga ehk annavad nõuded pangale üle, sest panga ees on maksedistsipliin parem,“ selgitas Gilden.
On ka positiivset
Uuringust joonistub välja ka positiivset. Kuna euribori tõus ja muud tegurid ei mõjuta kõiki sektoreid ühtemoodi, otsivad paljud väikeettevõtjad võimalusi lisada ettevõttele tegevusvaldkondi, et tulusid mitmekesistada ja riske hajutada.
„Samuti, kui rahavoog lubab ja kasvuplaan on olemas, siis põhitegevuseks vajalikud seadmed, mida varem renditi, ostetakse välja või võetakse liisingusse, sest pikas plaanis tuleb see odavam. Üldmulje on see, et praegused raskused ei suru Eesti ettevõtjaid maha, pigem lõpetavad nõrgemad tegevuse, aga aktiivsemad kasvavad nende arvelt,“ hindas Gilden.
„Näeme ka tõusvas joones ambitsioonikaid projekte pigem hiljuti loodud ettevõtetelt. Kriis on alati ka võimalus. Tundub, et arvestatav hulk algkapitali omavaid hiljutisi palgatöötajaid on otsustanud hetke ära kasutada, et ettevõtjaks hakata. Lõpuks ongi tuhandete väikeettevõtjate aktiivsus see, mis Eesti majanduse jälle tõusule veab,“ ütles Gilden.
