SEB: Eesti ettevõtetele makstavad hoiuseintressid on euroala kõrgeimate seas

Eesti ettevõtete kontodel on ligi 10 miljardit eurot, mis on üha rohkem paigutatud tähtajalistele hoiustele. Ettevõtete seas eelistatud üleööhoiustele makstavate intresside poolest on Eesti euroala tipus.

Eesti Panga statistika kohaselt oli septembri lõpu seisuga Eesti ettevõtetel arvelduskontodel 9,8 miljardit eurot ehk neli protsenti vähem kui 2022. aasta lõpus, mil kontodel oli 10,2 miljardit eurot. Seejuures on ettevõtete tähtajaliste hoiuste maht jõudsalt kasvanud. Kui 2022. aasta lõpus oli SEB-s tähtajaliselt hoiustatud kuus protsenti ettevõtete rahast, siis oktoobri lõpus oli see näitaja 20 protsenti.

Vastavalt Euroopa Keskpanga statistikale oli septembris euroalal ettevõtete üleööhoiuste keskmine intressimäär 0,75 protsenti. Kõrgeimat intressi maksti Hollandis (1,39 protsenti), Soomes (1,3) ning Eestis (1,1). Likviidsuse hoidmiseks eelistabki valdav enamus Eesti ettevõtetest üleööhoiuseid.

„Kuigi ettevõtete kontodel on märkimisväärsed summad, siis investeeringuid tehakse vähe ja eelistatakse hoiustamist. Hoiuseintressid on juba nii kõrged, et see on arvestatav riskivaba investeerimisvõimalus, mida aktiivselt kasutatakse,“ ütles SEB panga väike- ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonna juht Maarja-Maria Aljas.

Aljase sõnul teenisid paljud ettevõtted enne majanduslangust prisket tulu ning kogusid puhvreid, mida hoitakse senimaani. „Eriti torkab see silma paljude tööstusettevõtete puhul, kus likviidseid vahendeid on veel üsna palju ja uusi investeeringuid eriti ei tehta,“ märkis Aljas. „Siiski ei saa välistada, et aasta lõpus peavad paljud ettevõtted hakkama reserve kasutama.“

SEB poolt sügisel läbi viidud suurettevõtete uuring näitas, et Eesti suurettevõtete kindlustunne on aastaga saanud suure hoobi. Ärikeskkonda peab väga soodsaks või soodsaks vaid 25% Eesti suurfirmade finantsjuhtidest, mis on viimase kümne aasta madalaim näitaja. N-ö vaba raha kasutaks 41% Eesti ettevõtetest investeeringuteks kodumaal, nagu näitas sama uuring.

„Suuremate sektorite kindlustunne on viimastel kuudel selgelt halvenenud ja kõige tõsisem madalseis valitseb ehitus- ja tööstussektoris. Kuna veel pole näha selget pööret paremuse poole, siis hakkab ettevõtjate ebakindlus kahjuks kajastuma nende investeeringuplaanides. Äri arendamisest loobumine võib pärssida edasisi kasvuplaane,“ lisas Aljas.

Võrdluseks oli Eesti Panga andmetel Eesti eraisikutel septembri lõpu seisuga sääste ligi 14,6 miljardit eurot, mida oli ligi 10 protsenti rohkem kui läinud aasta lõpus. Ligi 70 protsenti pankades olevast eraisikute rahast oli arvelduskontodel ning ülejäänu tähtajalisel hoiusel.