Ehitusettevõtjate liit: ehitajad püsivad mängus, kuid riik peab tahtma kaasa mängida

Ehitussektoris toimetab hulgaliselt osapooli, kel kõigil on täita oma selge roll. Eesti Ehitusettevõtjate Liidus (EEEL) keskendume sellele, et tagada ehitusettevõtjatele ausat konkurentsi võimaldav innovaatiline majanduskeskkond, mis aitaks riigiga koostöös saavutada seatud eesmärke. Seega peaksid ehitajad ja riik koos ühisel mänguplatsil olema, ent paraku see praegu sellisena välja ei paista.

Tuleb tõdeda, et kui majandusolukord riigis halveneb, kisub mäng järjest ühepoolsemaks: uute mängureeglite kehtestamisel partneritega enam piisavalt ei arvestata ja otsuste tegemisel ei lähtuta mitte vajadustest, vaid järjest kahanevatest võimalustest. Selline lähenemine ohustab aga Eesti majanduse konkurentsivõimet võrdluses teiste riikidega.

Seisame spetsialistide jätkuvalt kõrge kvaliteedi eest

Ehitusettevõtjate liidus lähtume oma tegevustes küsimusest, kuidas parandada ehitussektori käekäiku tervikuna ja luua parem arengupotentsiaal. Oluliste komponentidena selles näeme:

• panustamist ehitusvaldkonna haridussüsteemi kujundamisse tööturu vajadustest lähtuvalt;

• osalemist ettevõtluskeskkonda reguleerivate seadusandlike aktide väljatöötamisel;

• aktiivset kaasarääkimist Eesti majanduspoliitika kujundamisel.

EEEL on praegu suurim kutse andja ehitusvaldkonnas ning esindatud paljude kutse- ja kõrgkoolide nõunike kogudes. Samuti oleme esindatud arhitektuuri-, geomaatika-, ehitus- ja kinnisvara valdkonna kutsenõukogus ning Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kutsehariduse hindamisnõukogus.

Kuna palgalisi töötajaid on liidus vähe (vaid kolm), peame haldussuutlikkuse tagamiseks paljudes oma tegevustes tuginema ühiskondlikele alustele. See tähendab, et võtmeroll lasub kaasamisel.

Näiteks on praegu ainuüksi EEEL-i poolt korraldatavate koolide kutseeksamite hindamiskomisjonides esindatud üle saja ehitusvaldkonna spetsialisti, kes saavad igapäevaselt palka siiski spetsialistidena erinevates ettevõtetes. Komisjonidesse on nad kaasatud seetõttu, et peame kvaliteedi tagamisel ehitussektoris väga oluliseks just valdkonna spetsialistide hinnangut kutseõppe kvaliteedile ja kutseõppe raames omandatud kompetentsidele.

Ausa konkurentsi edendamiseks tuleb panustada seadusloomesse

Lisaks kvalifitseeritud tööjõu kompetentside hindamisele ja ehitusala kutsete andmisele peame oluliseks, et kõigile turuosalistele oleks tagatud aus konkurents ning võrdsete tingimustega ettevõtluskeskkond.

Selle tarbeks on EEEL teinud aastaid koostööd rahandusministeeriumi ja EMTA-ga, mille tulemusena on praeguseks suurematel ehitusobjektidel rakendunud kõikide töötajate ja töövõtuahelate registreerimise kohustus. Et peatöövõtjad omaksid veelgi paremat ülevaadet kõigist ehitusobjektil viibivatest töötajatest, rakendub registreerimiskohustusega koos ka töötajakaardi nõue. Uue regulatsiooni eesmärk on vältida illegaalset tööjõudu ja ümbrikupalkade maksmist ehitusobjektidel, mis omab riigi vaatest suurt mõju ehitusvaldkonnast tuleneva maksuaugu vähendamisele.

Riigi abi on enim vaja rasketel aegadel

Selleks, et Eesti majandus ja ehitussektor püsiksid majanduse olulise komponendina konkurentsivõimelistena, peaks riik praegu siiski oluliselt rohkem panustama. 2021. aasta kevadel kiitis valitsus heaks erasektori ja riigi koostöös valminud ehitussektori tulevikuvisiooni „Ehituse pikk vaade 2035“ ehk kokkuleppe selle kohta, kuhu peaks ehitusvaldkond 2035. aastaks jõudma ning millised on olulisemad tegevused (seitse suurt sammu) ühise eesmärgi saavutamiseks.

Ühe suure sammuna lepiti kokku konkreetsed tegevused tagamaks, et riigi ehitusinvesteeringud oleksid kontratsüklilised ja kooskõlas riigi strateegilise plaaniga. Kontratsüklilisuse põhimõtte alusel peaks riik investeeringuid koomale tõmbama majanduse kasvufaasis, et vältida majanduse ülekuumenemist, jõudsamalt tuleks riigil investeerida aga just siis, kui erasektori tellimusmaht väheneb ning majandus on üldises languses. Erinevate tasandite (ministeeriumid, KOV, ametid) koostöös koostatud pikaajaline kontratsükliline investeeringute plaan peaks seega jälgima ja prognoosima majandustsüklite kõikumist, et avalik sektor saaks teadlike investeeringuotsuste abil toetada maksimaalselt majanduse arengut just kriisiaegadel.

Kahjuks pole see põhimõte praeguseks veel vajalikul määral realiseerunud, mistõttu kutsume riiki üles just täna (majanduslanguse faasis) riigile endale vajalike ehitusinvesteeringute kaudu oluliselt rohkem majandusse panustama.

Odavhanked tuleb välja vahetada

Ehituse pikas visioonis on ühe olulise sammuna kirja pandud ka näiteks punkt, et avalik sektor on targa tellijana eestvedaja ja sektorile eeskuju. Ometi tunnetavad turuosalised, et ikka veel esineb ehitussektoris avaliku sektori odavhankeid, milles väärtuspõhisust ei hinnata, kus hanketingimusi pole ehitajatel võimalik juba eos täita ning mis on algusest peale määratud läbi kukkuma.

Probleemi lahendamiseks on EEEL aastaid panustanud erinevate ehitussektori „hea tava“ dokumentide väljatöötamisse, millest olulisemateks hindame standardi EVS 915 („Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“) ja „Targa tellija“ kontseptsiooni väljatöötamist. Hea meel on tõdeda, et nii mõnedki hankijad siiski juba korraldavad riigihankeid EVS 915 ja „Targa tellija“ põhimõtteid arvesse võttes.

Lisaks on meil häid näiteid ka riigi kui nutika ja ettemõtleva tellija kohta. Näiteks riigigümnaasiumide projekt, mille tellijaks oli Riigi Kinnisvara AS, oli üles ehitatud mitmete aastate peale ning hõlmas kindlat plaani selle kohta, millal, mis kujul ja millise kvaliteediga peavad projektiga seotud ehitised valmima. See plaan andis ettevõtjatele kindluse, et olenemata turuseisust ja eratellimuste mahust saavad nad järgnevatel aastatel loota ka riigipoolsetele projektidele.

Kas ja millisel kujul mäng jätkub?

Riigigümnaasiumid on nüüdseks aga valmimas ja õhus on küsimus: mis saab edasi? Milliseid riigile vajalikke ehitisi järgmisena plaani võtta? Ehitusettevõtjate liit on valmis riigiga selles osas valikute tegemisel kaasa mõtlema. Selge on see, et järgmist sarnast projekti vajavad nii ehitajad kui ka riik.

Ehk kui küsida novembri lõpus toimuva ehituskonverentsi ja auhinnagala nimest Ehitus 2024+: „Kas mängus või pingil?“ lähtuvalt, kas ehitusettevõtjate liit on praegu mängus, saame vastata kindlal toonil: jah, oleme mängus. Ettevõtjad vajavad aga lisaks meie tegevusele ka seda, et riik tahaks ühist mängu edasi mängida.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (asutatud 1991) on ehitusettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, mis kaitseb ehitusettevõtete õigusi, teeb ettepanekuid seaduste muutmiseks ja osaleb seadusloomes tagamaks õiglast ning ausat konkurentsi Eesti ehitusturul. Liitu kuulumine annab võimaluse kaasa rääkida ehitusala reguleerivate seaduste ja dokumentide väljatöötamisel ning omapoolsete seisukohtade avaldamiseks liidu kaudu.