Eesti õpib Soome tellijavastutusest: hooletustrahv ei ole ainult miinus eurodes

Seadus kohustab töö tellijat välja selgitama, kas lepingupartner on täitnud talle seadusega määratud kohustusi.

Soome-Eesti kaubanduskoja (FECC) juhatuse eesistuja Sari Sopanen selgitas Ärilehele, et aus konkurents on midagi, mida kõik ettevõtted hindavad – või peaksid hindama. „Tellijavastutus tähendab kõigile ühesugust stardipositsiooni, luues ettevõtete vahel usalduse ning tagades riigile planeeritud maksutulu. Lisaks hoolitsetakse töötajate eest.“

Protsess peaks olema algusest peale digitaliseeritud ja kõigile sidusrühmadele kättesaadav. Lisaks vajab loomist riikideülene A1-dokumentide (välismaale tööle asumise tõend) andmebaas.

Sopaneni sõnul edendaks sarnase seadusandluse loomine Eesti-Soome majanduskoostööd. „Mõlemas riigis oleksid samad reeglid ja usaldus ettevõtete vahel, mis muudaks naaberturule sisenemise palju lihtsamaks.“

FECC-i eesistuja sõnul puuduvad meil õiguslikud takistused. „Asi tuleb lihtsalt ära teha. Eestil on väga hea võimalus kopeerida head Soome seaduse omadused ning õppida nende kogemusest. Elame väga digitaliseeritud riigis, usun, et eestlased suudavad luua ettevõtetele veelgi parema vahendi usaldusväärseks äritegevuseks.“

1992. aastal oma tegevust alustanud ja 1996. aastal ametlikult registreeritud Soome-Eesti kaubanduskoda ehk FECC koosneb enam kui kahesajast Soome ja/või Eesti päritolu ettevõttest. Kaubanduskoda korraldab aktuaalseid seminare ja sündmusi ning neil on tihe koostöö teiste Eestis tegutsevate kaubanduskodadega, Soome suursaatkonna ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Jagatud kohustus

Soome tööohutus- ja töötervishoiu osakonna inspektori Aleksi Soikkeli sõnul ennetab seadusandlus varimajandust kõikides sektorites, kus kasutatakse renditöötajaid või alltöövõtjaid.

Ehitustegevus moodustab erandi, kuna seadus kohaldub ka füüsilisest isikust ettevõtja töö suhtes.

Säte ei kehti, kui töö kestus ei ületa kümmet päeva või lepingu väärtus on alla 9000 euro (ilma käibemaksuta).

Töövõtja peab enne lepingu sõlmimist hankima seaduses nõutud teabe: aruanne selle kohta, kas ettevõte on kantud maksuregistritesse (käibemaks jne), kas alltöövõtja suhtes kehtib ärikeeld, ja tõend maksude tasumise kohta. Lisaks peab töö tellija olema kursis teenusepakkuja aruandega kollektiivlepingu või töö suhtes kohaldatavate peamiste töötingimuste kohta.

Ehitussektori ettevõtted peavad tõendama lepingupartneril olevat kehtivat õnnetusjuhtumikindlustust.

„Hooletustasud ei ole ainult miinus eurodes. Maine on tähtsam. Tööstusharudes, kus seadusega ollakse hästi kursis, on järelevalve tegelikult rangem kui seadus ise, näiteks ehitussektoris,“ lisas Soikkeli. „Mida vähem on erandeid mõistete ja kohaldatavuse osas, seda parem.“

Kasulik ausatele ettevõtjatele

Vastuu Group Oy tegevjuhi Johannes Albäcki sõnul algab kõik koostööst ametiasutuste ja tööstussektori vahel. „Viimase 12 kuu jooksul kontrollisime 25 909 aktiivse töövõtja andmeid ning meie süsteemist laeti alla 597 819 aruannet ja tehti 92 600 000 API päringut. Meil on 3468 Eesti Reliable Partnerit (usaldusväärset partnerit – toim). Kokku on meil 73 409 klienti.“

Suurimaks andmebaasi kasutavaks tööstusharuks on ehitus (40%), seejärel logistika (13%), kinnisvara (5%) ja tehnikateadus (5%).

Eesti maksu- ja tolliameti arendusjuhi Siim Tamme sõnul on Eesti andmebaasi eesmärk praegu see, et ehitusplatsidel töötaksid ainult korrektselt vormistatud dokumentidega inimesed, kellest peatöövõtjad ja riik omavad selget ülevaadet ja kellele makstakse õiglast palka.

Tavalised meetmed – audit ja konsultatsioonid – on kallid ning ei jõuda kõikideni.

„Meil on juba praegu iga maksumaksja kohta andmed: alates 2020. aasta suvest on e-MTA-s kättesaadav „Maksukäitumise hinnangud“, mis koondab avalikult kättesaadavad andmed ühte keskkonda. Viimase 12 kuu jooksul saadud hinnangutele määratakse kategooria 3 (maksuküsimused on korras), 2 (maksukäitumises on puudusi) või 1 (maksukäitumises on olulisi puudusi),“ selgitas Tamm.

Kõige tavalisemad „punase/kollase“ (hinnang 2 või 1) põhjused: viimase 12 kuu andmete põhjal on ettevõttel ametikohtade keskmine palk madalam kui riigi keskmine palk samadel ametikohtadel Eestis; kasutatakse või omatakse M1-kategooria sõidukit, kuid transpordiametil puudub registris teave, et sõidukit kasutatakse ainult ettevõtluse eesmärgil; käibedeklaratsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

Maksumaksjal on võimalus oma andmeid jooksvalt uuendada, mis potentsiaalselt aitab vältida auditi või maksuriski.

„Tuleviku ideeks on tellijavastutuse jagamine töövõtuahelas. Ostja peaks enne lepingu sõlmimist kontrollima tarnija korrektsust. Kui teenuseosutaja ei järgi eeskirju ja määrusi, võib ka ostja vastutada tarnija maksukohustuste eest. Solidaarvastutus on piiratud maksimaalselt 20% ulatuses lepingu täishinnast (neto). Kui riskihinnang muutub lepingu täitmise ajal positiivsest negatiivseks, saab ostja vältida vastutust, kasutades jagatud makse meetodit – käibemaksu kandmine erikontole, millele tarnijal on piiratud juurdepääs. Solidaarvastutus lõpeb, kui riskihinnang muutub positiivseks,“ selgitas MTA arendusjuht.

Soome-Eesti kaubanduskoda koostöös Soome suursaatkonnaga ning EAS-i Soome esindusega korraldasid seminari tellijavastutuse seadusest ning selle kasust ja vajalikkusest äritegemises 15. novembril 2023.