Ekspert hoiatab: lähiaja ostupühad toovad kaasa ka pettustelaine
Novembri ostupühade ja saabuvate jõulude eel saavad uue hoo sisse ka petturid, kelle jaoks tähendab pühademeeleolu hoopis suuremal hulgal inimeste haneks tõmbamist.
November ja detsember on netipetturite jaoks väga magus periood aastast: ees ootab must reede (24.11) ja küberesmaspäev (27.11) ning algamas või juba alanud on ka suured jõulumüügid.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik tuletab seetõttu meelde, et kui internetis ringlev pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, tuleks ostmisesse suhtuda skeptiliselt, kuna see võib tekitada suure kahju. „Kui miski näib liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt nii ongi – kui vähemalt üks detail tundub kahtlane, tasub selle ostmise üle kindlasti järele mõelda ja olukorda skeptiliselt suhtuda,“ rõhutas ta.
Põhjusi, miks erinevate ostupettuste osakaal aasta lõpus võib suureneda, ei tule kaugelt otsida. „Kuna inimesed šoppavad jõulude eel rohkem ja üritavad sooduspakkumisi ära kasutada, siis on ka petturitel rohkem võimalusi inimesi haneks tõmmata.“ Ühel või teisel moel on mõne pettusega tänaseks kokku puutunud pea igaüks ja seetõttu oskab eksperdi sõnul enamik inimesi siiski pettusi läbi näha.
„Sellegipoolest on liikvel väga palju erinevaid pettusi ning osa skeemide puhul võibki olla päris raske läbi näha, kas tegemist on ikka pettusega või mitte. Samuti leidub riskialtimaid inimesi, kelle jaoks pole vahet, kas mõni väheväärtuslik ost vastab nende ootustele või mitte, kuna rahasumma, millest on oht ilma jääda, pole nende jaoks kuigi märkimisväärne,“ kirjeldas Kiik.
Levinud on ka pakipettused
Kui üheks potentsiaalseks ohuallikaks on e-poest sooritatud ostud, siis teiseks sagedaseks lõksuks on spetsialisti sõnul ka erinevad pakipettused – nimelt võib jõulude eel sageneda ka petturite saadetud SMS-ide arv, mis annavad teada mõne paki saabumisest, kuid suunavad seejärel ostja mõnele netileheküljele isikuandmeid sisestama.
„Pettusi, kus jäljendatakse mõnda populaarset kullerteenust, ringleb hetkel üpris palju. Nende õnge võib teinekord ka üsna lihtsalt langeda, kuna näiteks võib mõni petturi saadetud SMS tulla samal ajal, kui klient päriselt pakki ootab,“ sõnas ta.
Siiski eristab pettust üks oluline detail: isikuandmete ja eriti maksekaardi andmete sisestamise küsimine paki saatmise järel ei ole kullerteenust pakkuvatel ettevõtetel tavapärane. „Kui paki saabumisest teavitav SMS suunab kliendi edasi leheküljele, kus palutakse sisestada kaardi andmeid, nõutakse panka sisselogimist või PIN-koode, on see kindlasti koht, kus inimese peas võiks häirekell tööle hakata,“ rääkis Kiik.
Seega soovitab spetsialist ostlemise käigus säilitada kriitilise pilgu ja meele ning hoiduda oma andmete jagamisest teiste osapooltega. „Iga tellimuse või lingi klikkimise puhul tasub läbi mõelda, kas seda ikka on tark teha. Kui miski tundub vähegi kahtlane, ei tohi sisetunnet eirata. Kõik, mis särab, ei pruugi olla kuld,“ sõnas ta lõpetuseks.
