„Liiga häid pakkumisi ei ole olemas.“ Kuidas musta reede ajal ohutult ostelda?

Novembri lõpus toimuv must reede on ostukampaania, mis on Eestiski viimastel aastatel oluliselt populaarsust kogunud. Samal ajal on aga hoogustunud ka pettuste levik. LHV jaepanganduse juht Annika Goroško jagab soovitusi, kuidas internetis turvaliselt ostelda.

Kontrolli kaupmehe tausta

Enne kui usaldad oma pangakaardi andmed mõnele veebisaidile, veendu, et tegemist on ausa ja usaldusväärse kaupmehega. Korralik veebileht on tavaliselt selge ja arusaadava nimega, sisaldab ettevõtte ülevaadet koos kontaktandmetega ning e-poodide puhul ka põhjalikku loetelu kehtivatest tingimustest ja ostja õigustest. Turvalise ostukeskkonna tunnuseks on ka tabaluku ikoon brauseriribal. Eesti e-poodide puhul tasub enne ostu sooritamist kontrollida, et ettevõte pole välja toodud Tarbijakaitse otsuseid mitte täitvate kaupmeeste nimekirjas.

Jälgi, et kaardimaksed oleksid turvalised

Jälgi hoolikalt, milliseid maksevõimalusi kaupmees sulle pakub – veendu, et valikus oleksid ka levinud ja turvalised makselahendused näiteks PayPal ja EveryPay, ning kasuta neid võimalusi ohutuks ostu sooritamiseks. Tasub jälgida, et pangakaart oleks liidetud turvaliste kaardimaksete teenusega. See tähendab, et pangakaardiga tehtud internetiostudel on lisakaitse võimalike kaardipettuste vastu: pärast e-poes andmete sisestamist tuleb lisatuvastuseks siseneda internetipanka või kasutada mobiiltelefonile sõnumiga saadetud turvakoodi.

Kas kaardil on olemas ostukindlustus?

Tegemist on just sellega, mida nimest järeldada võib – ehk kindlustusega ostetud kaupadele. Kindlustus aitab, kui ese peaks kasvõi inimese enda süül ootamatult purunema. Enamasti kehtib ostukindlustus uutele kestvuskaupadele, mille ostuhind on vahemikus 100 kuni 5000 eurot. Kestvuskaupadeks loetakse üldjuhul esemeid, mille tavapärane kasutusaeg on pikem kui kolm kuud – näiteks elektroonika, mööbel või isegi riided. Ostukindlustuse tavaline kehtivusaeg on kuus kuud ostu sooritamise hetkest.

Liiga häid pakkumisi ei ole olemas

Ostukampaaniate käigus kohtab internetis ja mujal meediaruumis rohkelt erinevaid sooduspakkumisi kajastavaid reklaame. Kui keegi pakub järsku parimaid brände teistest kordades odavamalt, tasub sellesse skeptiliselt suhtuda. Petuskeemid jagunevad mitmeks, alates tasuta kauba äraandmisest kuni krediitkaardi andmeid varastavate veebilehtedeni, kuhu inimesed läbi reklaambännerite või petukirjade satuvad. Eriti tähelepanelik tasub olla sotsiaalmeedias levivate reklaamide suhtes.

Hoia pangakonto limiidid madalal

Turvalisuse huvides tasub hoida pangakaardi kasutamise limiidid võimalikult väikesed. Need peaksid vastama su tegelikule rahavajadusele. Limiite saad mobiiliäpis või internetipangas suuremate ostude tegemiseks alati ajutiselt tõsta, kuid petturite elu teevad need keerulisemaks. Lisavõimalusena saad keelata kaardi need kasutamisõigused, mida sa ei vaja – näiteks tasub mitte lubada internetitehinguid ning aktiveerida need üksnes korraks enne ostu. Nii saad vältida, et kaardiandmete sattumisel võõrastesse kätesse sinu kaardiga tehinguid tehakse.

Kaarditehinguid on võimalik vaidlustada

Kui vaatamata kõigele tehing ebaõnnestub, kaupa ei tarnita või eksitakse kokkulepitud tingimuste vastu, tasub esmalt võtta ühendust kaupmehega, et olukord lahendada. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, saab tehingu pangas vaidlustada. Avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast probleemse tehingu kuupäeva või teenuse/kauba kättesaamist. Kaarditehingu vaidlustamine kestab tavapäraselt kaks kuud. Tasub meeles pidada, et vaidlustamisele ei kuulu pettustehingud, mis on inimese enda poolt kinnitatud – ehk tugevalt autenditud kaardimaksed.

Kõike seda arvesse võttes võib tark kaupleja kampaaniaperioodidel isegi juurdehindlustest ja petturitest mööda vaadates tavapärasest tunduvalt paremaid pakkumisi leida. Tähtis on lihtsalt veenduda, et tegu oleks ikka päris e-poega, mitte mõne kelmiga.