Eesti Pank: probleemsed laenud muutuvad lähiajal suuremaks mureks

Probleemsete laenude tase on Eestis praegu madal. Eesti Panga värske analüüsi kohaselt hakkab nende maht tõenäoliselt lähiajal veidi tõusma. Inimeste maksevõime puhul kujuneb määravaks, kui suureks kujuneb tööpuudus.

Konkreetsele ettevõttele või majapidamisele võivad raskused laenu tagasimaksmisega tähendada tõsist muret. Siiski ei tohiks probleemsete laenude prognoositav kasv tuua kaasa suuri tagasilööke finantssektorile ja majandusele tervikuna tänu varem kogutud puhvritele.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna ökonomist Mari Tamm sõnas, et hoolimata majanduse keerulisest seisust on ettevõtetel läinud siiani hästi. Samas on selle aasta teisest kvartalist hakanud majanduslanguse mõjud tulema ka ettevõtete finantsnäitajatesse. Keerulisem on olukord tööstussektoris. Tamm märkis, et Eesti ettevõtete likviidsusnäitajad on heal tasemel ning nad peaksid tulema toime lühiajalise müügitulu langusega.

Majapidamised on tulnud hästi toime laenumaksetega, kuna tööpuudus on püsinud madalal määral, samuti on tõusnud palgad. Prognoosi järgi tõuseb järgmisel aasta tööpuudus 8%-ni. Palgakasv aeglustub mõnevõrra.

Tamm tõi välja, et pankade laenukvaliteet on püsinud heal tasemel. 2018. aasta alguses oli üle 60 päeva viivises 1,4% ettevõtete laenudest, sama näitaja oli tänavu septembris 0,3%. Probleemsete eluasemelaenude tase oli 2018. aasta alguses 0,4%, tänavu septembris oli sama näitaja 0,1%. Samas on majanduses valitsev ebakindlus ja kõrgemad intressimäärad kärpinud laenude nõudlust. Ka laenukasv on aeglustunud.

Eluasemelaenu turul on aktiivsus taandunud. Sel aastal on ca viiendiku võrra vähem tehinguid kui eelmistel aastatel. Praegune taandumine on pandeemiaeelsel ajal, lisas Tamm. Samuti on hinnakasvu aeglustumise juures vähenenud eluaseme ülehinnatus. Ärikinnisvara aktiivsus on samuti vähenenud.

Konkurentsivõime on vähenenud

Eesti Panga president Madis Müller märkis, et on eeldada probleemsete laenude mõningast kasvu seoses majanduse kehva seisuga. Eesti majanduse kiiret taastumist pole põhjust oodata, kuna peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord on kesine ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime on vähenenud. Eesti sõltub palju eksporditurgudest ja suutlikkusest konkurentsis püsida.

Müller lisas, et seni, kuni tööpuudus ei suurene järsult, saavad inimesed hakkama oma laenumaksetega. Siiski muudavad intressitõusud pankade jaoks rahastuse kallimaks ning pankade kasumlikkus väheneb lähiaastatel. Siiani on intressitõusud kasvatanud eelkõige pankade tulusid, kuid ettevaates suurenevad rohkem pankade intressikulud.

Teravnenud konkurents pankade vahel hoiuste ligimeelitamiseks on toonud kaasa tähtajaliste hoiuste intressimäärade kiire tõusu. Selle tulemusel on ettevõtted ja inimesed pannud senisest suurema osa rahast tähtajalistele hoiustele ja vähem hoitakse raha nõudmiseni hoiustena.

Ootamatute maksumuudatuste negatiivne mõju

Pankade kapitalipuhvrid on endiselt tugevad, kuid puhvrid on viimastel aastatel kahanenud. Eesti maksusüsteem on alates 2018. aastast motiveerinud panku jooksva aasta kasumit välja maksma. Pankade kapitalipuhvrid on vajalikud, et vajaduse korral katta kesise majandusolukorra tõttu tekkivad laenukahjumid ning jätkata ka keerulisemal ajal laenamist ettevõtetele ja inimestele.

Ootamatud ja olulist mõju avaldavad maksumuudatused võivad mõjutada negatiivselt pankade võimet finantsturgudelt raha kaasata. Kui pankadel ei õnnestu raha kaasata või selle hind kallineb, võib see mõjutada laenuraha hinda ja kättesaadavust ka Eesti ettevõtete ja inimeste jaoks.