Lühiuuringu „Terroriorganisatsiooni Hamas rahastamismudelid“ eesmärk on juhtida turuosaliste tähelepanu olulistele aspektidele, et olla tõhusam terrorirühmituste rahastamise tõkestamisel. Uuring keskendub vahendite kogumise ja edastamise faasidele terrorismi rahastamises.

Vahendite kogumisel on Hamasi peamised sissetulekuallikad olnud järgmised: Iraani toetus, maksustamine (kontroll territooriumi, piiriületuspunktide ja kohaliku elanikkonna üle), heategevusorganisatsioonide ärakasutamine, ühisrahastuskampaaniad ning investeerimine ja riiulifirmad.

Mis on Hamas?

Hamas, mille lõid 1987. aastal Moslemi Vennaskonna Palestiina haru liikmed, on olnud Gazas võimul alates 2007. aastast. Lisaks organisatsiooni sõjalisele tiivale ja poliitilisele harule on Hamasil ka sotsiaalteenuseid pakkuv haru (haridus, tervishoid jne). Niisiis on organisatsioon omanud kontrolli pea enamike valdkondade üle Gazas, prioritiseerides militaarvõimekust.

Grupi ideoloogia on segu Palestiina natsionalismist ja islamismist. Eriti taunib Hamas Läänekaldal võimul oleva Palestiina Omavalitsuse lähenemist, mida peab liiga pehmeks.

Organisatsiooni põhiline rahastaja on Iraan. Peamine tegutsemispiirkond: Gaza. Lisaks Läänekallas, Liibanon, Jordaania, seni ka Katar.

Vahendite edastamise faasis kasutab Hamas peamiselt krediidi- ja finantseerimisasutusi, aga ka informaalseid ülekandesüsteeme ja salakaubavedu, riiulifirmasid ning kaubanduspõhist rahapesu.

Teisalt on aga oluline silmas pidada, et nii vahendite kogumisel kui ka edastamisel on oma osa identiteedipõhisel toetusvõrgustikul.

Eesti haavatavus

Klassikaliselt eristatakse kolme terrorismi rahastamise faasi: vahendite 1) kogumine, 2) edastamine ja 3) kasutamine. Eesti on haavatavaim terroristlikul eesmärgil vahendite edastamise faasis. On aga selge, et praeguse konflikti käigus võib tulla ka Eestis ette vahendite kogumist, selgitab Rahapesu Andmebüroo raport.

Nii Hamas, Palestiina Islamidžihaad kui ka Hezbollah sõjaline tiib on toodud välja Euroopa Nõukogu rakendusmääruses (EL) 2023/15055 rühmituste ja üksuste seas, kelle suhtes rakendatakse terrorismivastaseid erimeetmeid vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele 2580/20016. Seega on tegu EL-i poolt sanktsioneeritud rühmitustega.

Hinnanguliselt on Hamas saanud Iraanilt ligikaudu 22–70 miljonit USA dollarit aastas. Vahel on räägitud seonduvalt teatud perioodidega ka summadest, mis ulatuvad 300 miljoni USA dollarini aastas; valdavalt on need summad jäänud aga paarikümne miljoni kanti. Arvatakse, et kokku toetab Iraan Palestiinaga seotud organisatsioone aastas 100 miljoni USA dollariga, millest suurem osa läheb Hamasile.

Lisaks pakub Iraan relvastust ja väljaõpet. Hinnanguliselt oli Gaza sektori majandus 2021. aastal 27,779 miljonit USA dollarit.

Lisaks rohketele varasematele ühisrahastuskampaaniatele tegi Hamas ka vahetult enne 7. oktoobri rünnakut vahendite kogumise kampaania (Instagram, Telegram, Ko-FI). See toimus nime alt Gaza Now ning sobilikuks loeti nii eurod, USA dollarid kui ka virtuaalvääringud, mida võeti vastu USA ja Euroopa finantsasutuste kaudu.

Hamas on paigutanud märkimisväärseid investeeringuid kinnisvara, ehituse, kaevanduse ja infrastruktuuriga seotud ettevõtetesse. Ühelt poolt on see tuluallikas, kuid teisalt ka vahendite liigutamise viis. USA rahandusministeeriumi hinnangul on Hamasil investeeringuid ligi 500 miljoni USA dollari ulatuses. Muu hulgas kasutatakse riiulifirmasid ning ettevõtteid, mis tegutsevad Sudaanis, Türgis (nt Trend GYO), Saudi Araabias, Alžeerias (nt Sidar Company). ja Araabia Ühendemiraatides (nt Itqan Real Estate JSC). Ette on tulnud ka Euroopa riikide makseteenuste osutajate kasutamist (Suurbritannia, Leedu, Austria, Belgia, Ungari).

Lisaks finantseerimisasutustele kasutab Hamas ära ka informaalseid ülekandesüsteeme nagu hawala, mänguplatvormid ja sotsiaalmeedia.

Hawala – usaldusel põhinev traditsiooniline raha edastamise viis, kus raha ülekandmiseks ei pea seda füüsiliselt sihtkohta saatma. Raha asemel võidakse sihtriigis, kus toimib kogukonnasuhetele tuginev arveldussüsteem, aktsepteerida näiteks vallas- või kinnisvara.

Hamas ostab ja müüb peamiselt edasi väärismetalle, ehteid ja kütust. Hamas on tegelenud aastaid oma krüptovõimekuse tõstmisega ning virtuaalvääringute kasutamise kohta leidub rohkelt näiteid. Eelistanud järgmisi virtuaalvaluutasid: BTC, ETH, USDT, USDC and TRX.

Ülevaate täisteksti saab alla laadida PDF formaadis Rahapesu Andmebüroo kodulehelt.