Varssavi ülikooli raamatukogu sai vargustest teada alles eelmisel kuul. Varastatud väärtesemete hulgas olid Aleksander Puškini ja Nikolai Gogoli teoste esmatrükid. Üks ülikooli töötaja hindas varastatud raamatute väärtuseks umbes 1 miljon eurot, kirjutab LRT.it.

„See on nagu kroonijuveelide röövimine,“ ütles endine diplomaat, Venemaa poliitikaekspert ja Varssavi ülikooli professor Hieronim Grala uudisteagentuurile AFP.

„Õnneks ei võetud kõike, kuid mõned smaragdid, teemandid ja rubiinid on kadunud,“ lisas ta.

Vargad on võtnud sihikule Vene kirjanduse kõigis kolmes Balti riigis. Eksperdid usuvad, et varastatud raamatud viiakse Venemaale, kus vähemalt osa neist müüakse kiirelt korraldatud oksjonitel.

Esimestest sellistest vargustest teatati eelmisel aastal Läti Rahvusraamatukogus, mil anti teada kolme raamatu kadumisest. Hiljem mõisteti varguses süüdi Gruusia kodanik ning talle määrati kuus kuud vangistust.

Samal kuul tulid kaks meest Tartu ülikooli raamatukokku, väites, et nad uurivad tsensuuri ja trükipoliitikat 19. sajandi alguse Venemaal. Nad küsisid Puškini ja Gogoli raamatuid, mis olid peaaegu 200 aastat vanad.

Alles neli kuud hiljem sai raamatukogu aru, et mehed olid originaalide asemele jätnud kaheksa veenva välimusega koopiat. Kahju hinnati hiljem 158 000 euro suuruseks.

Mais avastas ka Vilniuse ülikooli raamatukogu, et 17 haruldast Vene raamatut on kadunud.

„Enamik varastatud raamatuid oli asendatud koopiatega,“ ütles Leedu peaprokuratuuri pressiesindaja Gintarė Vitkauskaitė-Šatkauskienė AFP-le.

Leedu uurijate sõnul on varastatud raamatute väärtus umbes 440 000 eurot. Nende hulgas on Taras Ševtšenko luuletused aastast 1840 ja Aleksandr Puškini luuletused aastast 1826, Mihhail Lermontovi 1840. aasta romaan „Meie aja kangelane“, Nikolai Gogoli 1841. aasta näidendi „Valitsuse inspektor“, Puškini 1831. aastal ilmunud näidendi „Boriss Godunov“ ja tema 1834. aastal ilmunud raamatu „Pugatševi ajalugu“.