„Sellele on lihtne selgitus – kui inimesel on auto väljaostuks vajalik rahasumma olemas, siis ei peeta mõistlikuks intressikulu maksta. Kui kogu raha kohe välja käia ei ole, siis tuleb kaaluda, milline on mõistlik liisingu sissemakse summa,“ ütleb Soodla. Eestis moodustab tema sõnul keskmine liisingu sissemakse vähem kui viiendiku sõiduki maksumusest – see kujuneb nii uute kui ka kasutatud autode liisinguturu põhjal.

„Uue auto liisimisel on keskmine sissemakse umbes 10% ning kasutatud autode puhul reeglina umbes 20% sõiduki väärtusest,“ kirjeldab Soodla. Sageli kasutatakse sissemakseks eelmise auto müügist saadud tulu ning sellisel juhul on eksperdi sõnul umbes viiendik sõiduki maksumusest igati optimaalne suurusjärk.

Turustandard näeb Eestis ette sissemakset, mis on minimaalselt 10%. Soodla sõnul on nõutavast suurem sissemakse siiski liisinguvõtjale kasulikum ning sellel on mitu põhjust. „Mida suurem on sissemakse, seda väiksem on lepinguperioodi intressikulu. Kõrgema euribori valguses on ka liising kallinenud, nii jääb suurema sissemakse tegemisel liisinguvõtjale rohkem raha kätte,“ toob ta ühe olulise argumendi.

Teine põhjus puudutab igakuist väljaminekut: mida suurema osakaalu moodustab sissemakse, seda väiksemaks muutub igakuine kohustus. „Suurem sissemakse mõjutab lisaks kuumaksetele ka auto jääkväärtust – kui liisinguvõtja teeb suurema sissemakse, siis sellevõrra väiksem on ka liisinguperioodi lõppu jääv kohustus,“ kinnitab Soodla.

Suurema sissemaksu kasuks räägib veel kolmaski eelis, mis annab liisinguvõtjale võimaluse küsida paremaid lepingutingimusi. Näiteks võib liisinguandjalt küsida suuremat lubatud läbisõitu või madalamat marginaali. Samuti on paremad võimalused maksepuhkuse taotlemiseks.

Seega on Soodla hinnangul suurem sissemakse mõistlik, sest annab liisinguvõtjale ratsionaalselt võttes väiksemad intressikulud, võimaluse lepingu lõppedes saada auto müügist rohkem vaba raha ning paremad liisinglepingu tingimused, sealhulgas marginaali.