KUULA | Lihtsalt rahast: kas digitaliseerimine jätab raamatupidajad tööta?

Seekordses saates on teemaks ettevõtjate ja töötajate rahaasjade lihtsustamine ning olulisemad sammud raamatupidamise digitaliseerimise ja automatiseerimise juures. Stuudios räägivad Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse äriliini juht Erje Mettas ning raamatupidamise ja finantsnõustamisega tegeleva Klaar.me tegevjuht Liis Laanesaar ja projektijuht Mari-Liis Kikas. Saadet juhib Simo Sepp.

Kuigi digitaliseerimise ja automatiseerimise juures kardetakse, et masinad võtavad inimeste töö ära, siis tegelikkuses muudab see tööülesanded sisukamaks ja loob rohkem väärtust. Nii jääb kogu ajamahukas manuaalne töö olemata ja raamatupidaja peab tegelema vaid selle info tõlgendamisega, mis on päriselt väärtuslik. Lisaks minimeerib automatiseerimine vigade esinemise ohtu, mis manuaalse töö puhu on alati olemas.

Kaasaegsemast raamatupidamisest võidavad teisedki ettevõtte töötajad, kuna ka neil läheb vähem aega ja energiat kuludokumentide esitamise, sõidupäevikute täitmise jms peale. Karta ei maksa ka liigset tööd või kulusid digitaalsete lahenduste ülemineku peale, kuna kogu tööd ei pea korraga ette võtma. Alustada saab ka näiteks arvete digiteerimisega ja hiljem samm-sammult kogu ülejäänud andmestik järele tuua.

Digitaliseerimine nõuab küll varasemast põhjalikumaid teadmisi kaasaegsest tehnoloogiast, kuid see ei tähenda seda, et raamatupidaja peab minema tarkvaraarendust õppima ja uut haridust omandama, vaid lihtsalt täiendama oma teadmisi andmevoo liikumise koha pealt. Õppimine ja areng on elu loomulikud osad ning uute oskustega tõuseb ka raamatupidaja töö väärtus, millega kaasneb kõrgem töötasu. Sama töö saab digitaliseeritud keskkonnas kaks korda kiiremini tehtud ning see toob kasu ka ettevõtetele, kes saavad raamatupidamist teha kuluefektiivsemalt.

Täna on olulisel kohal ettevõtjate teadlikuse tõstmine digitaliseeritud ja automatiseeritud raamatupidamisest ja milliseid eeliseid see endaga kaasa toob nii firmale kui selle töötajatele.

Digitaliseerimine kaotab liigsed liigutused mitte ainult raamatupidajate, vaid ka juhtide jaoks. Seeläbi on nii juhid kui töötajad oma töös õnnelikumad, efektiivsemad ja kiiremad.

Kuigi Eesti on e-riik ja tehnoloogia areneb siin kiiresti, jääme me paljudele teistele riikidele digitaliseerimis- ja automatiseerimismaailmas alla. Kui näiteks naaberriigis Soomes on e-arvete osakaal 70%, siis Eestis ulatub see vaid 6-7%-ni. Digitaliseerimine saab alguse riigi tasandilt ning oluline roll on suurtel ettevõtetel, kes saavad need meetodid üle võtta. Samuti mängivad digitaliseerimisel suurt rolli pangad – hetkel ongi just pangasektor üks suur raamatupidamistarkvarade eestvedaja.

Üheks oluliseks sammuks siin on programmidevaheline andmevahetus, mis Coop Pangas on lahendatud läbi Gateway. Nii saab ettevõte ära siduda oma pangakontod ja raamatupidamisprogrammi ning unustada andmete käsitsi importimise.

Selleks, et automatiseerimist läbi viia, tasub kõigepealt mõelda, kas ettevõtte sees on vastava kompetentsiga inimesed olemas, kes sellega edukalt hakkama saaksid. Kui ei, siis tasub digitaliseerimisteenus sisse osta. Majavälise eksperthinnangu kasuks räägib ka see, et uus inimene annab värske pilguga hinnangu ettevõtte murekohtadele ning uute võimaluste tekitamisele.

Kuula pikemalt digitaliseerimise ja automatiseerimise hetkeolukorra, lähituleviku ja oluliste sammude kohta taskuhäälingust „Lihtsalt rahast“!