Uusküla: eestlaste ostujõud on taas tõusuteel, kuid kahe aasta tagusest tipust võib vaid unistada

Tööandja palgakulu on suurem kui kunagi varem. Eksportiva sektori vaates on kiire palgakasv endiselt probleem, kuna see on suurem ekspordipartnerite palgakasvust.

Kui vaadata palganumbrit, mida tööandja töötajate kontole kannab, siis pole palk Eestis kunagi varem nii kõrge olnud. Kolmanda kvartali keskmine palk oli 1812 eurot kuus ehk 1440 eurot kätte. Pooled Eesti töötajatest saavad vähem kui 1500 eurot kuus ehk vähem kui 1244 eurot kuus kätte.

Palgad kasvavad, kuid järjest aeglasemas tempos

Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 10,4 protsenti. Võrreldes aga kolmanda kvartali palku eelneva kvartaliga, näeme, et palgakasv on aasta jooksul oluliselt aeglustunud. Arvestades loomulikku aastasisest kõikumist oli palgakasvu tempo 6,3 protsenti, mis on kaks korda väiksem kui ta oli aasta tagasi.

Eksportiva sektori vaates on nii kiire palgakasv endiselt probleem, sest on suurem ekspordipartnerite palgakasvust. See survestab hinnakonkurentsivõimet, kun tootlikkus pole paranenud ja investeeringud efektiivsuse kasvu on olnud väikesed. Väikese kasumlikkusega ettevõtete ainus võimalus ellu jääda on leida uusi turge oma toodetele ja arendada uusi tooteid, mille lisandväärtus on suurem.

Töötaja vaates on olukord jätkuvalt vilets

Kuigi tööandja palgakulu on kõrge, ei saa töötajad selle eest nii palju osta kui kaks aastat tagasi. Võrreldes eelneva tipuga sai septembris keskmise palga eest poes 6,6 protsendi võrra vähem osta. Arvestades keskmist palga, tähendab see umbes 105 euro suurust kaotust iga kuu.

Jätkuvalt on keerulisem rahaliselt välja tulla nendel, kellel on kodulaenud. Intressimäärad on varasemalt märksa kõrgemad ja kuumaksed hiljuti laenu võtnutel kasvanud keskmiselt kuni paarisaja euro võrra. Kokkuvõttes tähendab, et see raha, mis enne oli vaba aja tegevuste jaoks või säästmiseks, on praegu jooksvast eelarvest puudu. Ostujõud on tagasi 2019 aasta suves ehk ajas tagasi lausa nelja aasta võrra.