Töölepingu seadus näeb ette, et töötajale tuleb tagada igapäevase puhkeajana vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ning iganädalase puhkeajana 36 või 48 tundi järjestikust puhkeaega. 36-tundi siis, kui tegemist on summeeritud tööajaga (kui tööaeg jaguneb ebavõrdselt – reeglina töö graafiku alusel) ja 48 tundi, kui töötaja töötab tavalise tööaja alusel (nt E-R 8 tundi päevas).

Tulenevalt Euroopa Kohtu 2. märtsi 2023 otsusele on igapäevane ja iganädalane puhkeaeg eraldiseisvad õigused, millel on erinevad eesmärgid. „Seega ei ole igapäevane puhkeaeg vaadeldav osana iganädalasest puhkeajast, vaid see peab eelnema iganädalasele puhkeajale ja seda ka olukorras, kus liikmesriik on iganädalase puhkeaja direktiiviga paika pandud minimaalsetest nõuetest soodsamalt sätestanud,“ selgitas tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva.