Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 706 miljoni ja rajatisi 462 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid kümnendiku võrra vähem ning rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 4% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg püsinud langustrendis juba alates 2022. aasta II kvartalist. Ehitusturgu mõjutab jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine, peamiselt hoonete uusehituse vähenemise tõttu. Rajatiste puhul suurenes uusehituse maht, remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi mullusega samale tasemele.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra. Välismaal ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, aasta varem 5%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1599 uut eluruumi ehk 2% rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas (40%), järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad (28%) ja Tartumaa (16%).

Nõudlus uute eluruumide järele III kvartalis küll pisut suurenes, kuid tagasihoidliku I poolaasta tõttu väljastati ehituslube kolme kvartali kokkuvõttes ligi neljandiku võrra vähem kui eelmise aasta samas ajavahemikus. Kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1555 eluruumi ehitamiseks, mida on 2% rohkem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 253 mitteelamut kasuliku pinnaga 260 900 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena