Linnad ei planeeri end ise ehk Miks on vaja rohkem kaasata arhitekte

Me elame maailmas, kus kõigel on oma väärtus: kaupadel poes, tarbitavatel teenustel, samuti maalapil, millele oma elu- või töökoha oleme rajanud. Kui kaupu ja teenuseid kasutame eelkõige isiklikul otstarbel, siis maatüki ja sinna rajatud funktsioonide puhul peame aru saama, et selle mõju on laiem ning moodustab osa terviklikust elukeskkonnast. Seda arusaama tuleb meeles pidada ka riigi ja linnade planeerimisel, kui tahame luua oma maalapile ning arendatavasse keskkonda lisaväärtust ja koos sellega tõsta oma elukvaliteeti.

Sellele mõtteviisile on aegade jooksul aidanud ühiskonda suunata arhitektid, keda kohalikul tasandil esindab Eesti Arhitektide Liit. Arhitektide liidu üheks peamiseks missiooniks on arendada ja edendada selliseid ruumiloomelahendusi, mis võimaldaksid kõikidel ühiskonnaliikmetel mugavalt ühises füüsilises keskkonnas eksisteerida.

See hõlmab endas üldist linnaplaneerimist, konkreetsete hoonete ja rajatiste võimalike rakendussuundade väljapakkumist ning keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku ehituse propageerimist. Sel eesmärgil korraldab liit tihedalt ka arhitektuurivõistlusi nii avaliku sektori kui ka eratellijate jaoks, et tihedas konkurentsis jääksid pinnale parimad ideed ja nutikaimad lahendused.

Kuna arhitektuur käib käsikäes ehitusega ja ehitusprotsessid võtavad reeglina palju aega, on arhitektide liit pidanud oluliseks olla selles vallas üheks eestvedajaks valdkonnaga seotud tegevuste sujuvamaks ja tõhusamaks muutmisel. Sel eesmärgil käis liit juba mõnda aega tagasi välja idee riigitasandil uue spetsiaalse fookusega institutsiooni loomiseks, mis on Maa- ja Ruumiameti näol lõpuks ka reaalsuseks saamas.

Maa- ja Ruumiameti loomine võiks pakkuda kvaliteetsemat sisendit ning kiiremaid protsesse kogu riigi projekteerimise ja ehitusega seotud otsuste vastuvõtmiseks. Eriti vajaliku abikäe saab see osutada aga just kohalikule tasandile. Väiksematel omavalitsustel ei ole praegu võimekust hoida palgal vastava pädevusega spetsialiste, kes kujundaksid igapäevaselt kvaliteetset ruumiloomet.

Siiamaani on arhitektide liit ise pakkunud KOV-idele konsultatsioone ning viinud läbi erinevaid analüüse, et aidata omavalitsustel teha teadlikumaid otsuseid ehitiste ja rajatiste planeerimisel. Omavalitsused on neid konsultatsioone aktiivselt kasutanud ja kõrgelt hinnanud, kuid selline süsteem ei ole siiski pikas plaanis jätkusuutlik, mistõttu vajataksegi Maa- ja Ruumiameti kui spetsiaalselt loodava üksuse toetust.

Siiski ei ole linnaplaneerimine kui kvaliteetse eluruumi loomise alustala probleemiks vaid väiksemate omavalitsuste tasandil. Murekoht on see ka suuremate linnade ja kogu riigi vaatest. Avalikus sektoris töötavatel planeerijatel ei ole tihti vajalikku ruumiharidust, planeeringute menetlemine võtab aega aastaid ning üldises plaanis ei ole vastutajat, kes omaks kindlat visiooni.

Siiski ei ole linnaplaneerimine kui kvaliteetse eluruumi loomise alustala probleemiks vaid väiksemate omavalitsuste tasandil. Murekoht on see ka suuremate linnade ja kogu riigi vaatest.

Meie linnaplaneerimises domineerib sageli üldine kaootilisus ja segadus, mis ei toeta tervikpilti ega kvaliteetse elukeskkonna arengut. Arendajad, arhitektid ja ehitajad on sunnitud lähtuma 20 ning 30 aastat vanadest planeeringutest, mis tänapäevases linnaruumis ja ühiskonnas enam ei päde.

Eriti kummaliseks muudab olukorra see, et asi pole spetsialistide puuduses – pigem on arhitekte (v.a tehnikuid) meie turul rohkem kui pakutavat tööd. Lisaks on Eesti arhitektide ja arhitektuuri tase tõusnud kõrgele, mida näitavad ka mitmed märkimisväärsed saavutused. Tänavusel Baltimaade arhitektuurikoolide parimate magistritööde konkursil BAUA Awards said kolmest preemiast kaks just EKA lõpetajate magistritööd ning üks neist oli peapreemia. Täpselt sama oli tulemus ka eelmisel aastal. Mitmed kõneainet pälvinud suuremad ehitusprojektid, nagu SÜKU või uus keskkonnamaja, hõlmavad endas loomingulist ja kvaliteetset arhitektuurikäsitlust, mis tõendavad meie arhitektide tasemel teadmisi ja oskusi.

Seega on meil tipptegijate näol olemas palju kasutamata ressurssi, mida võiks oluliselt laiapõhjalisemalt just avalikus sektoris linnaplaneerimisel kasutada. Kui kunagi on õige aeg sinna spetsialiste värvata, on see just praegu, kui majandusseisundi tõttu erasektoris kõigile tööd ei jagu. Meie linnad vajavad aga hädasti arenemiseks kõrgelt haritud arhitekte ja linnaplaneerijaid. Nüüd on aeg nende teadmisi usaldada.