„Näeme, et sinkide turul on suur turu ümberjagamise aeg ja tugevad ettevõtted väljuvad kriisist veelgi edukamana,“ ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht Ragnar Loova. „Me mitte ainult ei mõtle toidusektoris valitsevast kriisist tugevamana väljumise peale, vaid investeerime märkimisväärselt protsesside automatiseerimisse ja keskkonnahoidu.“

Nõo Lihatööstus investeerib 2024. aasta alguses 400 000 eurot sinkide tootmismahu suurendamisse ja järgmise aasta jooksul lisaks 400 000 eurot tootmishoone laiendusse ning suurusjärgus 500 000 eurot suitsuvorstide tootmismahu tõstmisse ning sortimendi laiendamisse.

Lihasektori toodangu mahuindeks on samal ajal endiselt miinuses – viimases kvartalis lausa 12,9%. „Toiduainetööstus jääb 2023. aastal tervikuna 2020. aasta tasemele. Tarbijate kindlustunne on madal ning jaemüügimahud püsivad 2021. aasta tasemel,“ kommenteeris Loova.

„Lihatootjad on valiku ees, kas tegeleda madalamast tootmismahust tingitud efektiivsuse ja tööjõu väljakutsetega või säilitada madalama marginaaliga tootmis- ja turumaht. Sisemajanduse nõudluse langus sunnib tootjaid vaatama välisturgude poole. Samas on EL-i tööstustoodang ning jaemüük samuti languses, mistõttu ei pruugi eksport olla probleemi lahendus. Eesti prioriteet peaks olema kodumaise tootmise toetamine nii läbi otsetoetuste kui ka maksupoliitiliste otsuste. Tarbimismaksude tõstmine on ebamõistlik viis riigieelarve täitmiseks, kuivõrd tarbimiselastsus annab suure tõenäosusega vastupidise tulemuse.“

Loova märkis ka, et tooraineturg püsib ebaselge. „Sealihahinna teatav langus ning pühade ettevalmistused vähendavad tooraine kättesaadavust. Sealihahind on samas endiselt 60% kõrgemal 2022. aasta veebruari hinnatasemest.“