Eesti kodumajapidamiste hoiuste aastane maht on kasvanud lausa 12,3%, ületades teisele kohale jäävat Horvaatiat pea 6%-iga. Seevastu Soome majapidamiste hoiused on aastaga kahanenud 3% võrra. Põhjanaabritest veelgi rohkem on kahanenud Portugali, Itaalia ja Belgia kodumajapidamiste hoiustatav raha, viimases on langus lausa 5%.
Kõrged intressid toovad hoiustajaid
Miks on aga nii, et Belgias langesid hoiuste mahud 5%, aga Eestis tõusid 12%. Vastus seisneb intressimäärades. Swedbanki kogumistoodete valdkonnajuhi Anni Minini sõnul on Eesti pankade tähtajaliste hoiuste intressid viimase aasta jooksul olnud Euroopa kõrgeimad. „Arusaadavalt sõltub hoiustajate huvi pakutavast intressimäärast. Eestis pakuvad pangad, sealhulgas Swedbank, klientidele võimalikult kõrget intressi, et ajal, mil euribor tõuseb, saaksid elanikud oma sääste maksimaalselt kasvatada,“ selgitas ta.
Võrdlusena vaatame Belgiat, kus hoiuste mahud on kivina kukkunud. Kusjuures tegemist on kurioosse juhtumiga - vaatamata tõusnud euriborile otsustasid kohalikud pangad hoiuste intresse mitte tõsta. Pankade käitumisele andis vastulöögi valitsus, väljastades elanikele aastaseid riigi võlakirju intressimääraga 3,3%. Selle peale võtsid 600 000 elanikku pankade hoiustest raha välja ning ostsid selle eest kõrgema intressiga riigi võlakirju.
„Kui Belgias võtsid elanikud 3,3% maksueelse intressi tõttu hoiustest raha välja, siis meil saavad kliendid aastase tähtajalise hoiuse pealt teenida 4,5% suurust intressi, mis on isegi kõrgem kui 12 kuu euribor. Seetõttu on ka mõistetav, miks eestlaste hoiused kasvavad.“ ütles Minin.
Soodne aeg hoiustamisega raha kasvatada
„Suurenenud hoiuste mahu taga on ka erinevad hea intressiga tooted. Pangad pakuvad lisaks aastasele hoiustamisperioodile intresside tõusust osa saada ka neile, kes ei saa või ei soovi suuremat summat aastaks ajaks kinni panna. Seetõttu tõusid hiljuti ka kolme- ja kuuekuuliste hoiuste intressid,“ ütles Minin.
