Harilikust pliiatsist ja paberist kuni tipptehnoloogia kasutamiseni ehituses

Ehitusmaastik on viimase paarikümne aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Digiareng on maad võtnud ja hulgalised paberjoonised on asendunud mudelite ning andmepilvedega, mis salvestatud vastavatele elektroonilistele platvormidele. Digitaalehituse klaster on olnud selles osas viimasel kaheksal aastal eestvedajaks ja kuigi edasiminek on olnud märgatav, on ehitusvaldkonnas veel arenguruumi.

Pika perioodi jooksul ehitussektoris valitsenud muutumatu töökorraldus ja tavad praegustes oludes enam vajalikke tulemusi ei garanteeri, mistõttu on tekkinud vajadus läheneda uutest vaatenurkadest. Digitaalehituse klaster on loodud eesmärgiga pakkuda ehitusega seotud ettevõtetele toetavat ärikeskkonda, mille tingimuseks on muu hulgas tootlikkust tõstvad digiehituslahendused. Lisaks tootlikkuse suurendamisele on aga teinegi tegur, mis juba praegu ja lähitulevikus veel enamgi ehitusvaldkonda kujundama asub. Selleks on palju kõneainet pälvinud rohepööre.

Üks eesmärk, mitmed abinõud

Euroopa Komisjonis välja töötatud rohelepe seab ehitajatele raamistiku, mille põhjal valdkonnas vastutustundlikult ja eesmärkidele vastavalt tegutseda. Rohelepe sätestab suures plaanis kolm peamist meedet, kuidas muuta ehitust keskkonnasäästlikumaks. Nendeks on sektori energiatarbimise vähendamine ja taastuvenergiaallikate laiem kasutamine, renoveerimise ja ringmajanduse edendamine ning ehituse suurem digitaliseerimine. Konkreetsematest näidetest tähendab see näiteks esmatoorme kasutamise vähendamist ehitusmaterjalidena, materjalide keskkonnasäästlikumat ümbertöötlemist ning olemasolevate hoonete rekonstrueerimist.

Tehnilises plaanis on tegu protsessidega, mis nõuavad ehitusosalistelt kõrgelt arenenud tehnilisi pädevusi. Näiteks hoonete rekonstrueerimisel on tavapärane praktika see, et kõigepealt tehakse hoonest laserskannimise käigus punktipilv ning seejärel koostatakse sellest invertariseerimismudel, mille peale hakatakse juba täpset projektlahendust looma. Renoveerimiselgi liigutakse aga juba selle poole, et kasutada ehitusinformatsiooni modelleerimist ehk BIM-lahendust, millest on uute hoonete ehitusel saanud asendamatu funktsioon.

BIM-mudel aitab näiteks projekteerimise faasis simuleerida hoone ja selle osade toimimist, hallata kergemini muudatusi ning hoida kõrgeid kvaliteedistandardeid. Andmete sellisel moel elektroonilisse keskkonda salvestamine toimib ka otseselt keskkonnasäästjana – vähem on vaja printida ning kasutada paberjooniseid ja -dokumente.

Töövõtja palkamine pole kui piimapaki ostmine

Nii ehituse järjepideva digitaliseerimise kui ka kliimaeesmärkide täitmisega käib kaasas aga eeldus, et suureneb koostöö kõigi ehitusosaliste vahel. Vastutuse ebaõiglane jagamine on aegade jooksul tekitanud ehitusvaldkonnas probleeme, mis on põhjustanud olukorra, kus tihti ühe osapoole õlul lasub lõviosa vastutusest valmiva projekti kvaliteedi eest.

Mõneti on see mõistetav, kuid samas tuleb aru saada, et ehituses töövõtja palkamine ei ole nagu poes piimapaki ostmine, mille puhul saab ainuüksi peale vaadates selgeks ostetava kauba sisu ning väärtus. Ehituses on vaja põhjalikke selgitusi ja pidevat koostööd, et leida parimad lahendused, optimeerida osapoolte kulusid ning vältida arusaamatustest tekkivaid vaidlusi. Vaid sellisel juhul on uuenduste rakendamisest ja keskkonnasäästlikust mõtteviisist kasu.

Tehisintellekt aitab tulevikus ellu viia suuremahulisi plaane

Täiesti omaette kategooriasse kuulub hiljuti üles kerkinud tehisintellekti temaatika ja küsimus, mil moel hakkab see ka ehitusvaldkonda lähitulevikus mõjutama. Praegu see ehitustegevustes veel suurt rolli ei mängi, kuid samas on teada, et näiteks USA-s ja Iisraelis on viimasel ajal tehtud kopsakaid investeeringuid ehitussektoris tehisintellekti arendusega tegelevatesse iduettevõtetesse. Arhitektuuri osas kasutatakse meilgi juba tehisaru loodud renderdusi, milleks veel mõni aeg tagasi oli vaja eraldi palgatud inimest.

Ka eelmainitud elamute renoveerimise kontekstis võib tehisintellekt juba õige pea näidata oma võimekust. Nimelt arendavad mõned meilgi tegutsevad idufirmad praegu lahendusi, mille tulemusena suudab arvuti paberkandjal joonise sisse lugeda ning genereerida sellest automaatselt hoone BIM-mudeli. See hoiaks kokku nii aega kui ka kulusid võrreldes sellega, et keegi peaks tuhandete renoveerimist vajavate hoonete projektdokumente käsitsi mudelitesse lisama.

Seega puhuvad ehitussektoris tuuled mitmest ilmakaarest ja käsitlemist vajavaid teemasid on rohkem kui üks. Digitaalehituse klaster on eestvedajaks seoses ehituse digitaliseerimise ja teadmistepõhise arenguga, kuid olulisi osapooli on teisigi. Kes millist rolli praegu täpselt ehitusmaastikul mängib, saab selgemaks 29. novembril toimuval ehituskonverentsil ja auhinnagalal Ehitus 2024+: „Kas mängus või pingil?“.