Keskkonnaameti töötaja lugu: tööandja paindlikkus annab suure kergendustunde!

„Emme, kas sa lähed täna linna tööle ka?“ või „Emme, mul on vaja asju ajamas käia, kas saad täna varem koju tulla?“ – need on meie peres viimase aastaga täiesti tavalisteks saanud küsimused. Emana meeldivad need mulle palju rohkem, kui üdini unine lapsehääl äratuskella peale voodist küsimas „Miks peab üldse öösel lasteaeda minema?“.

Kui ma viis aastat tagasi esimest korda Keskkonnaametisse tööle tulin, sain väga ruttu selgeks, et suurepäraste kaugtöövõimaluste pakkumine on selle asutuse jaoks väga tähtis. Selle olulisust ei pisendanud seegi, et tegelikult on Keskkonnaametil kontor igas maakonnas, mis tähendab, et meie töötaja jaoks on töökoht kodule nagunii päris lähedal. Ka need, kes kodus töötamise võimalust ei kasutanud, hindasid lihtsalt asjaolu, et selline võimalus on olemas. Mina ei olnud siinkohal mingi erand ja mulle meeldis, et sain vajadusel jääda koju lapse tervist „putitama“, selmet laps autosse visata ja teekond vanaema-vanaisa juurde ette võtta. Sellest kergustundest, et sa ei olegi ehk maailma kõige halvem vanem ja samas ka mitte tööandja jaoks sageli „kadunud“, saab ilmselt lõpuni aru vaid teine töötav lapsevanem. Nagunii tuleb elus pidevalt leida tasakaalukohti töö ja kõige muu elus juhtuva vahel. Seetõttu ei saa kaugeltki vähetähtsaks pidada, kui sinu tööandja on paindlik nii töötamise koha kui ka tööaja suhtes.

Sattusin Keskkonnaametisse tööle väga huvitaval ajal, kus värskelt oli laual Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine. Protsess andis aega tõsiseks sisekaemuseks, mida kasutasime muu hulgas peresõbraliku tööandja märgise saamiseks. Praeguseks kuldmärgiseni viinud teekonna jooksul koorus väga selgelt välja vajadus pöörata tähelepanu meie inimeste vaimsele tervisele. Keskkonnateemad on aasta-aastalt muutunud järjest olulisemaks, mis tähendab, et ka pinge ja stressirohkus tõuseb. Oleme palju rohkem avalikkuse silme all ja põlastav mühatus „mis see ametnik laua taga istudes ka üldse asjast teab“ on muutunud normiks. Lisades sellele kahe erineva töökultuuri taustaga asutuse töövoo ühtlustamise, saame kokku päris hea hulga „särtsu täis“ teemasid ja tegureid.

Kui juttu juba lapsevanema pilgu läbi alustasin, siis tõele au andes oleme ju koos alles kohutavad „kahesed“, ees terendamas veel hullem „kolmene“, kes juba teab elult palju rohkem tahta. Inimeste ootused ja lootused käivad ju ajaga kaasas ning meil tuleb sellega sammu pidada. Riigiasutusena on meie võimalused rahaliselt sammu pidada piiratud, seepärast peame leidma heade inimeste hoidmiseks teisi viise. Meid on palju, oleme üle Eesti laiali ja meie töökorraldus on vastavalt ametikohale väga erinev. Leida midagi, mis sobib kõigile, tundub vahel üsna võimatu missioon – seetõttu tuleb olla avatud, et tegevusi vastavalt vajadusele kohendada ja ajakohastada.

Koroonaaeg tõi uusi lahendusi, millest saidki uued traditsioonid

Olime juba ennegi kogenud kaugtöö tegijad ja koroonaaja alguseks polnud veebikoosolekud ning -kohtumised meie jaoks midagi enneolematut. Kuna inimesed ei saanud enam kohvinurgas mõtteid vahetada, seadsime kiiresti sisse veebikohvihommiku, kus korra nädalas jagasime infot, kogemusi ja õppetunde. See on jäänud meile siiani. Ka oma kolleegide tunnustus- ja tänamisürituse tegime 2020. aasta lõpus veebiülekandega. Tempokas ja kaasav koosolemine viis muide selleni, et Keskkonnaametis ongi nüüd kaks tunnustamisüritust: kolleegilt kolleegile preemiad ja ametlikum teenetemärkidega tunnustamine.

Tahtsime pakkuda veel rohkem, et keerulisel koroonaajal toeks olla. Otsustasime teha eraldi loengu sellest, kuidas stressiga toime tulla. Teema tõi üle veebi kohale pea pooled meie töötajad. Veebiloeng annab ka salvestusvõimaluse, mis tähendab, et tegelikult saavad soovi korral loengust osa ka need, keda õigel päeval kohal pole. Kes otsivad nippe, kuidas teha paremini või rohkem, soovitan seda võimalust mitte alahinnata, sest meie asutuse näitel julgen kinnitada, et järelevaatamist kasutatakse siseveebis agaralt.

Esimese korra edu andis hoogu jätkata ja sündis otsus hakata tegema selliseid loenguid kindla intervalliga. Peagi märkasime, et vaimse tervise loengud olid väga oodatud. Kujunes välja praktika teha kaks loengut kuus. Teemad on olnud seinast seina – näiteks kuidas leida (t)ööpäeva tasakaalu või kuidas ära tunda töökiusu, aga oleme rääkinud ka liikumisest vaimse tervise toetajana, toitumisest ja magamisest. Teemad on olnud nii üldised kui ka spetsiifilised, võimaldades õpitut rakendada tööl ja kodus, aidates näiteks lapsi nende (kooli)hädades. Inimesed kasutavad võimalust küsimusi küsida ja jutuaknas läheb tihti täpsemaks aruteluks või naljaviskamiseks, aga ka kogemuste jagamiseks. Loengute pidajailt saame meie enda tagasisidele vastavalt praktilisi soovitusi, näpunäiteid ja tööriistu.

Vaimsele tervisele pühendatud loengud toimuvad meie asutuses reedeti. See on nii valitud täiesti teadlikult, sest juba mõnda aega soovitame juhtidel hoida reeded koosolekutevabad. Nii saab võimalusel kasutada reedeid enesetäiendamiseks või nädala otsade kokku tõmbamiseks. Reede eelis on ka see, et uue info „seedimise“ aega jääb nii rohkem.

Astusime loengutest ka sammu edasi ja meie inimestel on võimalus vajadusel pöörduda anonüümselt tööpsühholoogi poole. See tähendab, et meie maksame oma töötaja arve, aga ei küsi, kes täpselt ja millise murega pöördub.

Tagasisidet, mida ja kuidas saaksime teha veel paremini, ootame oma inimestelt rahulolu-uuringu kaudu. Meie viimane uuring näitab, et oleme õigel teel, aga loorberitele puhkama me kindlasti ei jää!

Kui tahad saada Piia kolleegiks, tutvu karjäärivõimalustega Keskkonnaametis. Kaaludes peresõbraliku tööandja arenguprogrammiga liitumist, leiad lisainfot Tööelu veebilehelt.