Võrklaev: mootorsõidukimaks soosib säästlikumaid sõidukeid

Rahandusminister Mart Võrklaev saadab sel nädalal valitsusele arutamiseks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, mis 2025. aastast jõustuva maksuga suunab varasemast versioonist enam soosima uuemaid ja vähem saastavamaid sõidukeid.

Valitsus arutab eelnõud järgmisel nädalal.

„Mootorsõidukimaksu eesmärgiks on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Igal sõidukil on oma mõju meie teedele ja elukeskkonnale, lisaks veel nende tootmisega seotud mõjud – seega on maks laiapõhjaline ja väheste eranditega,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. „See aitab meil pidurdada seni ainult ülespoole liikuvat autostumist ja aegamisi muuta meie autoparki säästlikumaks. Eesti autopark on peaaegu kõige vanem ja saastavam Euroopas, ka on meil ELi keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta.“

Võrklaev lisas, et tänases keerulises eelarve olukorras on mootorsõidukimaks ka täiendav tuluallikas riigieelarvele. „Samal ajal on meil tugev surve liikuvusreformi rahastamiseks, kuhu järgmisel aastal suuname juba täiendavalt ca 50 miljonit eurot, lisaraha on vaja ka teede investeeringuteks.“

Eelnõu kooskõlastusringil laekus palju sisulist tagasisidet, et eelnõus pakutud registreerimistasu lahendus võib soosida vanemate sõidukite soetamist. „See on meile juba praegu probleemiks ja me ei soovi selle trendi süvenemist. Soodustamaks pigem uuemate sõidukite soetamist, muutsime Eesti registrisse esmasel sissekandel makstava registreerimistasu puhul mõnevõrra vanusekordaja mõju ja tasu vähenemine toimub 1-15 aasta vanuste autode puhul. „Näiteks neli aastat vana Škoda Octavia puhul oleks registreerimistasu nüüd 1578 eurot, aga varasemalt oleks see olnud 1925 eurot,“ sõnas rahandusminister.

Iga aasta tasutava mootorsõidukimaksu puhul Võrklaeva sõnul erilisi muudatusi ei tehtud. „Need autod on juba Eestisse toodud ja siin kasutusel ning kui need on töökorras, on mõistlik neid ka edasi kasutada, samas peaks kõrgem aastamaks panema inimesi mõtlema, kas ehk võiks vahetada sõiduvahendi väiksema ja vähem saastavama vastu,“ lisas Võrklaev.

Vanusekordajat võetakse nii registreerimistasu kui mootorsõidukimaksu puhul jätkuvalt arvesse üksnes eraisikute omanduses olevate sõiduautode puhul.

Eelnõus on arvesse võetud ka karavanide omanike tagasisidet ning uue versiooni kohaselt arvestatakse nende puhul maksu ja registreerimistasu analoogselt kaubikutega. „Seega tuleb autoelamute maksukoormus üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode maksumäärasid,“ selgitas rahandusminister.

Maksuvalemi komponendid jäid samaks. Sõiduautode ehk M1-kategooria puhul kehtestatakse mootorsõidukimaks kolme komponendi summana, milleks on baasosa, süsinikdioksiidi heitme osa ja massiosa. Samade põhimõtete alusel kehtestatakse ka registreerimistasu. Maksukohustuse suurust vähendab auto vanus.

Heitme osa arvestamisel võetakse aluseks WLTP-meetodiga arvutatud näit, kuid üksnes NEDC näiduga sõidukite puhul kasutatakse WLTP-metoodikaga võrreldava näidu saamiseks vastavat kordajat: M1-kategooria puhul on see 1,21 ja N1-kategooria puhul 1,3.

Hübriidide soodustamiseks rakendub massikomponent 200 kilogrammi kõrgemalt võrreldes tavaliste sisepõlemismootoriga sõidukitega ehk alates 2200 kilogrammist. Selle mõte on anda pistikhübriidsõidukite veidi suurem eelis, kuna mõnes mõttes on tegemist vaheetapiga üleminekul täiselektrilistele sõidukitele.

Lisaks laekus kooskõlastusringil tagasiside, et mõningaid sõiduauto mudeleid, mida tavapäraselt registreeritakse M1 või M1G alla, on registreeritud ka N1 või N1G alla, mis tähendab madalamat maksu. Näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne, Škoda Superb ja Octavia. Kuna kaubikud on raskemad, siis käib nende maksumäära arvestamine pisut teistel alustel kui M-kategooria sõidukitele, et see liialt ei koormaks meie ettevõtjaid. Kuid sinna kategooriasse võimsate sõiduautode registreerimine tähendaks soodsamat maksumäära ka suurematele ja selle võrra saastavamatele sõiduautodele, mis oleks vastuolus mootorsõidukimaksu eesmärkidega.

Selle vältimiseks võetakse arvesse N-kategoorias registreeritud sõiduki puhul ka selle erivõimsust. Kui see ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustatakse sõiduk M1- ja M1G-kategooria mootorsõiduki aastamaksu määraga, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki vanusest sõltuvat aastamaksu määra kordajat. Sama loogika kehtib registreerimistasu puhul.

Elektriautode puhul leitakse maksumäär baasosa ja raskemate elektriautode puhul ka massiosa liitmisel.

Kaubikute ja teiste N1-kategooria sõidukite mootorsõidukimaks kehtestatakse kahe komponendi summana, milleks on baasosa ja süsinikdioksiidi heitme osa. Elektrikaubikute puhul rakendub vaid baasosa. Samadel alustel kehtestatakse ka registreerimistasu.

Registreerimistasu kogub transpordiamet ja see tasutakse enne registritoimingu tegemist. Seetõttu liikusid tasu maksmise reeglid liiklusseadusesse, nagu seal on ka teekasutustasu puudutavad sätted.

Mootorsõidukimaksu kogub maksu- ja tolliamet ja et selle tasumine oleks mugavam ja võimaldaks maksukoormust jaotada, tasutakse see kahes osas – pool maksust tasutakse 1. aprilliks ja teine pool 1. oktoobriks. Alati on võimalus peale maksuteate saamist maks ühe korraga ära maksta.

„Aitäh kõikidele kaasamõtlejatele ja tagasiside andjatele, oleme mitme ettepanekuga arvestanud ja eelnõud paremaks teinud. See on hea lähtekoht valitsuse ja riigikogu aruteludeks,“ sõnas rahandusminister.