Eestis on aina rohkem näha märke tööjõupuudusest ning seda toetab ka statistika. Kuidas toime tulla välismaalt spetsialistide palkamise ja kohaliku tööjõu arendamise väljakutsetega on põhimõttelise tähtsusega, seda eriti kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas. Kui kohalikul turul napib vajalikke oskusi, siis on tark need leida mujalt. See hõlmab nii füüsiliselt talentide kohalemeelitamist kui ka kaugtöö võimaluste kaalumist, eriti juhul, mil viisapiirangud võivad muuta palkamise protsessi keeruliseks.

Toimiva lahenduseni jõudmiseks on vaja riigil ja kohalikel ettevõtetel teha tihedalt koostööd. Enne suurte muutuste rakendamist peaks läbi viima põhjaliku analüüsi koos ettevõtjatega, mõistmaks, millised oskused ja ametikohad on majanduse jaoks kriitilised. Peab välja töötama meetmed nende oskustega spetsialistide Eestisse saamiseks.

Mitmekesine tööjõud võib rikastada kohalikke meeskondi, tuua uusi vaatenurki ja tagada ka edu.

Lisaks välismaalt spetsialistide värbamisele on oluline keskenduda ka kohaliku tööjõu tulevikukindlaks muutmisele. Kuidas kohalikku talenti harida piisavalt kiiresti, et kohapeal oleks vajalikud oskused olemas? Kas ülikoolide pakutavad õppeained on vastavuses turu nõudlusega? Kas üliõpilased lähevad neid teemasid üldse õppima ja kui mitte, siis kuidas seda soodustada? Probleem on sügavam kui esmapilgul paistab ning lahendus ei ole tegelikult nii lihtne kui lihtsalt välistalendi palkamine. Hetkel on see aga tõesti vajalik. Sealjuures ei tohiks riigipiiride väliselt spetsialistide palkamine põhjustada hirme, et kohalikud kaotavad töö. Tuleb mõista, et mitmekesine tööjõud võib rikastada kohalikke meeskondi, tuua uusi vaatenurki ja tagada ka edu.

Oluline on leida tasakaal välistööjõu kaasamise ja kohaliku talentide arendamise vahel. Tõhusad meetmed võiksid hõlmata nii välismaalt värbamist kui ka kaugtöö võimaldamist, luues seeläbi tasakaalustatud ärikeskkonna.