KUULA | Majandusaruanne: kõigest pooled Eesti korteriühistud on end „jamade“ vastu kindlustanud

2022. aasta lõpu seisuga oli Eestis sõlmitud ligikaudu 12 000 kortermajade kindlustuslepingut, kokku on Eestis aga enam kui 23 000 ühistut. See tähendab, et pooled kortermajad Eestis ei oma mingit kaitset ootamatute juhtumite vastu. Miks see nii on? Küsime seda kahelt eksperdilt: stuudios on BTA Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Katrin Stöör ja Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Lauri Potsepp. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

„Ühistute põhiline ülesanne on hoida oma hoone korras selliselt, et ühtegi probleemi selles poleks ja inimeste elud selles majas oleksid muretud ning ohutud. Peamine asi on ikka ennetada probleeme, kuid kindlasti peaks igal majal olema ka kindlustus, mis tagaks, et õnnetuse korral saaks taastada selle, mis oli varem. Kindlasti tahad minult küsida, et mis saab siis, kui korter on küll kindlustatud, aga ühistu ei ole maja karpi kindlustanud? Sisult ongi korteriomanik kaitseta. Saab küll korteri siseviimistluse hüvitise rahas, kuid seni kuni majal välisseinu ja katust ei ole, ei saa kodu korda,“ räägib Potsepp.

Inimestel ongi paljuski võltsturvatunne, et kui korter ja selles olevad asjad on kindlustatud, siis ongi kõik hästi. Kuid korteri kindlustus ei ehita üles maha põlenud või veekahjustusega kortermaja „kesta“. Niisiis, soovitus: võtke kohe ühendust oma ühistuga ja uurige, kas kortermajal endal on ka kindlustuskaitse peal!

Stöör mainib, et aina levinum on teha hoonetele koguriski kindlustus, mis katab nii tulekahjud, veeõnnetused, tormikahjud ja paljud muud õnnetusjuhtumid. „Korteriühistu kindlustab enamasti nii ära kogu kaasomandi – välisseinad, kandekonstruktsioonid, vundament, katus, küttesüsteem, liftid ehk selle osa, mida korteriomanikud ühiselt kasutavad. Seal hulgas kindlasti maja üldised seadmed – kütte- ja jahutusseadmed, ventilatsiooniseadmed ja nii edasi,“ lisab Stöör.

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige lisab, et kindlustuse sõlmimiseks tuleb võtta aega ja teha see ära korralikult. Millal on siis saadud kokku hea leping? „Siis kui kõik võimalikud riskid on kindlustatud – lisaks tulele, veele, tormile ka ühistu vastutus ja erinevad seadmerikked. Kindlasti vaadake üle ka millised on kindlustusvõtja kohustused, et leping ja kaitse ikka kehtiks,“ mainib Potsepp.

Kuid, miks siis ei ole pooled ühistud end kindlustanud? Kas kindlustus on tõesti nii kallis? Stöör ütleb, et vahel on kindlustuse kuumakse ühe korteri peale euro või isegi alla selle. Kõik sõltub muidugi sellest, milline on lepingus kirjas olev omavastutuse suurus, mida leping kaitseb ja nii edasi. Kuid ekspertide sõnul ei saa raha küll lepingu sõlmimisel takistuseks saada.

„Mõelge, mis maksab aga uue maja ülesehitamine, kui kindlustust ei ole ja inimesed on kodudeta?“ lisab Potsepp.

Pikemalt kuula arutelu juba Majandusaruande saatest!

Mida saab korteriühistu teha, et tagada oma elanike ohutus?

Tuleohutuse nõudeid on vaja täita inimeste elu, tervise ja vara kaitseks. Seda ei tehta ainult kindlustuslepingu pärast. Alustada võiks lihtsatest asjadest:

• Suitsuanduritel on kindlasti elupäästev mõju. Andurid on koridorides kohustuslikud alates teatud korrustest.

• Samuti on korterites oluline paigaldada andurid, mis hakkavad tulekahju korral tööle ja päästavad niimoodi elusid.

• Tuleb välja selgitada, kuhu on vaja paigaldada tuletõkkeuksed. Kui need on olemas, siis tuleb tuletõkkeuksi kinni hoida igapäevaselt.

• Evakuatsiooniteed tuleb üle vaadata, et sinna poleks ladustatud majaelanikke asju, jalgrattaid vms. Kui tulekahju tekib, siis inimestel peab olema võimalik kiiresti majast välja saada.

• Majadel, korteritel ja korrustel peavad olema numbrid, et tuletõrjujad leiaksid abivajajad kiiresti üles.

• Lisaks on probleem, et maja ümbruses on autod nii pargitud, et pole võimalik tuletõrjeautoga ligi pääseda.

• Vanad ja amortiseerunud elektripaigaldised ning elektrisüsteem tuleb välja vahetada.

Allikas: Eesti Kindlustusseltside Liit