Swedbanki peaökonomisti karm avaldus: Eesti majanduse väljavaade on oodatust halvem

Kui kiirhinnanguga mõõtis statistikaamet Eesti kolmanda kvartali püsivhindades SKT (sisemajanduse kogutoodangu) languseks 2,5%, mis näitas majanduslanguse aeglast taandumist, siis täpsustatud andmetel kukkus see hoopis aastases võrdluses 3,9%. See on oodatust halvem tulemus, millest võiks välja lugeda seda, et majandusel paranemise märke lähiajal veel ei ole, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kvartali võrdluses vähenes SKT lausa 1,3% ning oli juba seitsmendat kvartalit järjest languses. Nii kukkus statistikaameti andmetel kolmanda kvartali SKT püsivhindades (ilma inflatsiooni mõjuta), languseelse tipuga võrreldes 5,7% madalamale ja selle aasta esimese kolme kvartaliga oli majanduse maht vähenenud aastatagusega võrreldes 3,5%.

Tööjõukulud kasvavad liiga kiiresti

Ka jooksevhindades on SKT pilt üha halvemaks muutunud. Kolmandas kvartalis aeglustus selle kasv aastases võrdluses vaid 1,2 protsendini. Kui jätta välja 2020. koroona aasta, nägime viimati sarnast kasvu 2010. aasta esimesel poolel, kui majandus väljus sügavast langusest.

Tööjõukulude kasv küll aeglustub tasapisi, kuid see on SKP jooksevhindade kasvu arvestades liiga suur. Alates eelmise aasta viimasest kvartalist on see lõhe üha suurenenud. See näitab, et ettevõtetel hakkab olema üha keerulisem senist tööjõukulude kasvu hoida ehk palgakasv aeglustub ja töötusemäär suureneb.

Töötlevast tööstusest ja transpordist tuli ligi kolmveerand majanduslangusest

Ligi 72% SKT püsivhindade langusest kolmandas kvartalis tuli küll vaid kahest tegevusalast – töötlevast tööstusest ning veondusest ja laondusest –, kuid tugeva negatiivse mõjuga olid ka info ja side ning kutsealaste teenuste lisandväärtuse vähenemine. Kui need neli tegevusala, mis moodustavad ligi kolmandiku majanduses loodud kogulisandväärtusest, arvestusest välja jätta, oleks kolmandas kvartalis SKT veidi suurenenud. Tugevama positiivse mõjuga olid kinnisvaraalase tegevuse ning hulgi- ja jaekaubanduse kasvud.

SKT arvestuses on palju üllatavat

Kolmanda kvartali SKT arvestuses oli palju üllatavat, täpsemalt öeldes kaheldavat. Kui käesoleva aasta esimesel kahel kvartalil töötleva tööstuse lisandväärtus veidi kasvas, siis kolmandas kvartalis pöördus see tugevasse langusesse ja andis ligi kolmandiku kogu SKT vähenemisest. Samas on töötleva tööstuse tootmismaht juba pikemat aega languses olnud ja kolmandas kvartalis see hoopis aeglustus. Energiatootmise lisandväärtus tegi pärast üheksa kvartalit kestnud tugevat langust kolmandas kvartalis kiire kasvu, kuigi selle tootmismahu langus süvenes. Teises ja kolmandas kvartalis hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala lisandväärtus püsivhindades kasvas, kuid nende tegevusalade müügimahud olid jätkuvalt languses. Tehingute arv elukondlikul kinnisvaraturul on oluliselt vähenenud, kuid kinnisvaraalase tegevusala lisandväärtus suureneb. Kuigi selle taga on osaliselt ka võrdlusbaasi mõju, selgitab see vaid osaliselt selle tegevusala lisandväärtuse kasvu.

Ekspordimaht on läinud üha sügavamasse langusesse

Kaupade ekspordi 17% langus selgitab ka töötleva tööstuse kui peamise kaupu eksportiva majandusharu lisandväärtuse vähenemist. Ekspordimahu kukkumise kõrval veelgi suuremaks murekohaks on aga püsivhindades kaubanduspuudujäägi oluline suurenemine, millel on tugevalt negatiivne mõju SKT-le. Välisnõudlus jääb lähiajal nõrgaks, kuid meie kaubanduspartnerite järgmise aasta prognooside põhjal on näha majanduse aeglast kosumist. Samas jäävad ekspordivõimalused jätkuvalt üsna kesisteks, vähemalt aasta esimesel poolel.

Tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui ka siseturul oluliselt halvenenud, mis võib takistada ekspordi taastumist, kui välisnõudlus paranema hakkab.

Eesti majanduse üldine kindlustunne on üha enam halvenenud

Ebapiisav nõudlus piirab üha rohkemate tööstus-, ehitus- ja teenuste sektorite ettevõtete majandustegevust. Eratarbimise maht väheneb juba alates eelmise aasta kolmandast kvartalist. Reaalpalk on küll suurenema hakanud, kuid kuna majapidamised kardavad üha enam tööpuuduse tõusu ja oma finantsolukorra halvenemist, siis lähiajal tarbimise kasvu oodata ei ole. Samas, intressimäärad langevad tasapisi, mis peaks järgmisel aastal toetama laenude ja liisingutega majapidamiste ostujõu paranemist.

Nõudluse, sealhulgas välisnõudluse paranemisel ja intressimäärade langusel on küll positiivne mõju ka investeeringutele ja majandusele tervikuna, kuid SKT langus lähikvartalitel tõenäoliselt jätkub. Selle aasta majanduslangus tuleb suurem ja järgmise aasta kasv nõrgem, kui me viimati prognoosisime. Samas, statistikaamet on oma SKT kvartaliarvestusi varem üsna palju parandanud, mistõttu tuleks praeguseid numbreid võtta esialgsetena, mis võivad veel palju muutuda.