Ekspert annab nõu: kas panna raha hoiusele või kolmandasse sambasse?

Investeerimisega alustades tehakse sageli vähemriskantseid valikuid, näiteks paigutatakse säästud hoiusele või kolmandasse pensionisambasse. Millal ja kas ühte neist eelistada ning millised on pensionifondi ja hoiuse peamised erinevused, selgitab Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson.

Kuivõrd investeerimine saab alguse eesmärgi püstitamisest, on ka kolmas sammas ja hoius mõeldud teenima erinevaid eesmärke. „Kui pensionifondi puhul räägime pikaajalisest investeerimisest ja pensionipõlve kindlustamisest, siis hoiuse mõte on ennekõike mõeldud lühemaks ajaperioodiks või kindlaks tähtajaks raha kogumine,“ ütles Madisson.

Samuti tuleb hoiuse puhul tähele panna, et enamasti on hoiusel fikseeritud intress – see tähendab, et investor teab juba alguses, millal ja missuguses summas hoiustatud raha koos kogunenud intressidega kätte saadakse. „Hoiuse puhul on lihtsamalt öeldes tegemist panga poolt tehtud ettepanekuga raha hoiustamiseks, millega pank maksab hoiustajale hoiuse eest pakutud intressi. Hoiuse intressid on sageli erinevate tähtaegade lõikes erinevad,“ rääkis fondijuht.

Kõrgem oodatav tootlus

Pensionifondidesse investeerides kajastub investeerimise tulem pensionifondi osaku hinnas, mis muutub pidevalt, ning see kujuneb peamiselt pensionifondi investeeringute väärtuse muutuse ja jooksvate kulude alusel. „Kuna investeerimisperiood on pensionifondi puhul võrreldes hoiustega pikem, võimaldab see teha kõrgema oodatava tootlusega investeeringuid,“ märkis Madisson. Vabatahtlikku pensionifondi on otstarbekas paigutada kuni 6000 eurot aastas või kuni 15% maksustavast aastatulust, sest selle summa pealt saab tulumaksutagastuse riigilt.

Pangas avatud hoiuse puhul on kuni 100 000 euro suurune hoius tagatisfondi poolt garanteeritud. „Kui hoiustada raha muudes finantsasutustes, siis selliste asutuste pankroti korral võivad investorit varitseda suuremad ohud,“ rõhutas Madisson. „Kuivõrd hoiustele on kuni 100 000 euro ulatuses riigi poolt antud garantii, on see ka üks põhjustest, miks hoiuse avamine pangas nii populaarne on ning miks sobib just hoius hästi investeerimisega alustamiseks.“

Riiklikku garantiid pole

Kolmandasse pensionisambasse paigutatud rahale pole küll riiklikku garantiid, kuid pensionifondide tegevusele on seatud kõrged nõudmised fondi varade juhtimisele ja riskide haldamisele, kehtestatud investeerimispiirangud, osakuomanikke tuleb asjakohaselt teavitada ja õiglaselt kohelda. „Pensionifondide kasuks räägib kõrgetasemeline riskihajutus ja pikaajaliselt kõrgem oodatav tootlus võrreldes hoiustega ning samuti paindlikkus – igaüks saab valida enda vanusele ja riskitasemele sobiva pensionifondi,“ märkis Madisson.

Kokkuvõttes pole Madissoni sõnul investoril vaja ilmtingimata valida hoiuse või kolmanda pensionisamba vahel. „Portfelli tasakaalustamiseks on erinevaid võimalusi: investor võib ühe osa varast paigutada kolmandasse sambasse, teise aktsiaturgudele, kolmanda hoiusesse ning saada just talle vajaliku hajutatuse. Seega võivad hoius ja kolmas sammas eksisteerida samal ajal – kõik sõltub investori eesmärgist ja riskiprofiilist,“ ütles ta.