Eesti on eurotoetuste kasutamisel Euroopas esikohal

Eesti on Euroopas üks kõige paremaid eurotoetuste kasutajaid. Möödunud perioodi toetusrahast saadi kätte 100%.

Täna Brüsselis toimunud Euroopa Liidu üldasjade nõukogus keskenduti ühtekuuluvuspoliitika tulevikule ja 2014–2020 struktuurivahendite kasutamisele, kus Eesti on koos Leeduga ainsad, kes on kätte saanud 100% lõppeva perioodi toetusrahast. Kuidas tagada tulevikus raha kiirem ja paindlikum kasutamine ning tugevdada seeläbi Euroopa majanduse konkurentsivõimet, kujunes ministrite kohtumise põhiküsimuseks.

Esikohta jagame Leeduga

Ühe keskse teemana käsitleti nõukogus Euroopa 2014–2020 finantsperioodi lõpetamist. Kohtumisel osalenud rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on mitmed liikmesriigid palunud aruandlustähtaja pikendamist, kuna ei ole suutnud perioodi raha ära kasutada. „Eestit see mure ei rusu, kuna oleme perioodi lõpetamisel tõelised eesrindlased – tänaseks on käes 100% toetusest ehk 3,7 miljardit eurot. Sellega oleme Leeduga koos Euroopa Liidus esikohal,“ rääkis ta.

Eestis on Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi jooksul toetatud kokku juba üle 14 500 projekti ning ministri kinnitusel jätkatakse tegutsemist, et kogu toetusraha kasutatud saaks. „Teeme riigile olulisi investeeringuid haridusse, teadus- ja arendustegevusse, energeetikasse, rohereformidesse, transporti, sotsiaalkaitsesse ja paljudesse muudesse valdkondadesse,“ ütles Võrklaev.

Eesti soovib bürokraatiat vähendada

Teise olulise punktina arutati kohtumisel, kuidas valmistuda 2028. aastal algavaks rahastamisperioodiks ning kuidas tugevdada majanduse konkurentsivõimet. Eesti jaoks on oluline leida võimalusi, kuidas muuta ühtekuuluvuspoliitika veel mõjusamaks, tõhusamaks ja vähendada bürokraatiat. „Rõhutasime, et sisuliste muudatuste kõrval on oluline ka ajastus – uue perioodi alguseks tuleb riikidel senisest varem valmis olla, et vahendite rakendamiseks jääks rohkem aega,“ selgitas Võrklaev.

„2021–2027 rahastamisperioodi puhul paraku nägime, et üle Euroopa said rakenduskavad valdavalt kokku lepitud alles 2022. aasta lõpus, mis oli selgelt liiga hilja,“ lisas ta.

Eesti alustas 2021–2027 meetmete ja investeeringutega varakult, et ka selle perioodi vahendite rakendamine edeneks oodatud tempos. Rahandusministri sõnul on ministeeriumid viimase poole aastaga 80–100% meetmetest juba avanud ja seda kokku 2,4 miljardi euro ringlusse andmiseks, mis on praeguses keerulises finantsolukorras märkimisväärne rahasüst majanduse kiiremaks taastumiseks ja kasvule pööramiseks.