Miks tasub ettevõttel hinnata oma süsinikujalajälge?

Kaasaegne ärikeskkond nõuab rohkem kui kunagi varem ettevõtetelt vastutustundlikku ja kestlikku tegevust. Üha enam on tarbijad teadlikud oma valikute mõjust keskkonnale ja seetõttu ootavad nad ettevõtetelt mitte ainult kvaliteetseid tooteid ning teenuseid, vaid ka selget pühendumust säästvale arengule. Just seetõttu otsustaski Põlvamaa Arenduskeskus käima lükata „Ettevõtete kestlikkuse toetusprogrammi“.

Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ilija Samoldin selgitas, miks programm loodi ja millist tuge ettevõtetele pakuti:

„Üha enam ootavad tarbijad ettevõtetelt, et nende tooted ja teenused oleks kestlikud, vastupidavad, energia- ja ressursitõhusad ning ringlusse võetavad. Ettevõtte pikaaegseks arenguks ja Euroopa turul konkureerimiseks on vaja olla teadlik ettevõtte ning selle toodete ja teenuste omadustest ning jalajäljest ja peab suutma seda veenvalt ka klientidele tõestada. Hea viis, kuidas seda teha, on omada Euroopa Liidus aktsepteeritavaid analüüse, märgiseid ja sertifikaate.

SA Põlvamaa Arenduskeskus toetas omalt poolt ettevõtteid kuni 7500 euro suuruse toetusega konsultatsiooniteenuse tellimiseks. Ettevõtte nõutav omafinantseering oli minimaalselt 10% konsultatsiooniteenuse maksumusest.

Tagasiside on olnud valdavalt positiivne ja süsinikujalajälje on ära hinnanud kaks juhtivat ettevõtet, mis loovad teed väiksematele ettevõtetele kogu regioonis.“

Genetrade Wood Baltic OÜ oli üks esimesi, kes otsustas programmist osa võtta ja ära hinnata oma süsinikujalajälje.

Millega teie ettevõte tegeleb?

Genetrade on saunamaterjalide tootmise, turustamise ja paigaldamisega tegelev ettevõte. Põlvas on meil tootmistsehhid ja Soomes Vantaas ladu ning oma paigaldusmeeskond.

Praeguseks on kujunenud nii, et umbes 40% toodangust läheb edasimüüjatele Eestisse ja mujale maailma ning 60% paigaldame ise Soomes võtmed-kätte-lahendusena.

Miks otsustasite hinnata oma ettevõtte süsinikujalajälge?

Genetrade’ile on alati tähtis olnud toota võimalikult roheliselt ja praeguseks oleme suutnud ka juba kõik oma tootmisjäägid ära kasutada. Kõige hiljutisema investeeringuna soojendame näiteks kogu tootmisüksust ja kontorit nüüd pelletitega, mida toodame ise kohapeal oma tootmisjääkidest.

Kuna tahame nii iseenda kui ka keskkonna jaoks olla rohelisemad ja pakkuda ka oma klientidele kestlikku toodet, võtsimegi vastu otsuse sellega võimalikult kiiresti algust teha. Viimase aasta jooksul on ka meie kliendid ehitusvaldkonnast (suured ehitusfirmad, kellele teeme saunu) hakanud küsima, et kas meil oleks võimalik oma tootmine sertifitseerida roheliseks, et ka nemad saaksid pakkuda järjest rohelisemaid tooteid (elamuid). Usume, et juba varsti annab see kindlasti ka konkurentsieelise. Samuti tahame oma tegemistega olla eeskujuks teistele ja jätta väiksema jälje loodusesse.

Millised olid teie ettevõtte süsinikujalajälje hindamise tulemused?

Üldiselt olid hindamise tulemused ootuspärased. Oleme siiski aastaid mõelnud väiksemale jalajäljele ja selle poole püüelnud.

Kõige rohkem tõusis taas esile elektriteema. Elektri jalajälg moodustas kogu süsinikujäljest 18% – tundub ikka päris palju. Masinad töötavad meil muidugi elektriga ja seda muuta ei saa, aga kust see elekter tuleb, pakub mõtlemisainet küll. Oma päikesepark võiks seda kindlasti vähendada.

Ka transpordi jalajälg on meil üsna suur, sest tooraine tuleb suhteliselt kaugelt ja tooted ka transporditakse kaugele. Tulevikus, kui süsinikujalajälje peaksid esitama kõik, saaks valida ka partnereid selle järgi, kellel jälg on väiksem.

Kas ja kuidas on süsinikujalajälje hindamine mõjutanud teie ettevõtte tegevust või strateegiat?

Oleme analüüsinud hindamise tulemusi ja püüame jätkuvalt koolitada ka ettevõtte töötajaid rohelisemalt mõtlema. Näiteks püüame vältida masinate tühikäike, optimeerime valgustust töökohtadel ja püüame talvel uste lahti hoidmist minimeerida.

Uuest aastast plaanime ka klientidele hakata kommunikeerima ja esile tooma seda, et meie oleme juba teinud oma CO₂-jalajälje hindamise. Oskame isegi arvestada näiteks seda, kui suure jalajälje jätab meie ehitatud saun.

Kuidas aitas Põlvamaa Arenduskeskus teid süsinikujalajälje hindamisel ja kuidas kulges koostöö?

Koostöö kulges suurepäraselt. Kogu projekt läks käima tänu sellele, et Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ilija Samoldin tutvustas meile seda võimalust.

Saime kohe õiged kontaktid, kellelt tulid kiiresti hinnapakkumised, et edasi liikuda. Samuti tundis konsultant programmi vältel huvi, kuidas meil läheb. Oleme igati rahul ja soovitame ka teistele ettevõtjatele.

CO₂-jalajälje hindamist ja antud artikli ilmumist rahastati EL-i Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks“ projektist „Põlvamaa PATEE programm 2020–2023“.