„Üks viga, mis tehakse: arvatakse, et pensionipõlves kaovad mul suured kulud, aga tegelikult see ei ole ju niimoodi. Üsna mõistlik on eeldada, et ma kulutan tulevikus üsna sama palju kui täna. Eesti pensionisüsteemi häda ongi selles, et kogutakse liiga vähe,“ nendib Tuleva Fondid AS-i juhatuse liige ja operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich. Juba 2016. aastal peetud rahvakogu visiooniarutelude ajal tuli välja, et Eesti inimesed ise tahavad, et tulevikus moodustaks pension vähemalt 70% nende varasemast sissetulekust.

Probleem on aga selles, et kui mujal Euroopas saavad inimesed vanaduspõlves pensionit, mis on keskmiselt 68% nende varasemast sissetulekust, siis Eestis kogutakse esimese ja teise pensionisamba peale kokku märkimisväärselt vähem, nii et pension on keskmiselt ligi 40% inimese varasemast sissetulekust. Seega, kui inimene teenis varem näiteks 1800 eurot, siis pensionieas hakkab ta saama ligi 720 eurot kuus. Kui tal pole ka teist sammast, siis on see summa üksnes ligi 540 eurot. Suurema palga saajatel on see osakaal veelgi väiksem. Ehk kuigi praegu on Eestis peaaegu kõikidel pensionäridel sarnase suurusega pension, siis tulevikus vahed suurenevad.