Mertsina: töötleva tööstuse langus mõjutab tugevalt kogu Eesti majandust

Kui käesoleva aasta keskel näitas töötleva tööstuse ja kogu tööstussektori tootmismahu vähenemine aeglast taandumist, siis viimastel kuudel on see langus uuesti süvenenud.

Nii vähenes tööstussektori tootmismaht oktoobris aastases võrdluses 12%, töötlev tööstus aga 13%. Tööstussektori tootmismaht on aasta algusega võrreldes kukkunud 9%, töötlev tööstus aga 11%. Eelmise aasta kevadesse jäänud tootmismahu tipuga võrreldes on mõlemad aga nüüdseks viiendiku võrra madalamale langenud.

Töötleva tööstuse tootmismaht on vähenenud pidevalt alates möödunud aasta juunist. Oktoobris tuli ligi viiendik tootmismahu langusest puidutööstusest. Ehitusmaterjalide, metalltoodete, elektriseadmete tootmine ja elektroonikatööstus lisasid igaüks veel ligi kümnendiku. Seega oli nende viie tegevusala mõju töötleva tööstuse tootmismahu vähenemisele kokku ligi kaks kolmandikku. Samas poleks ka ilma nendeta ülejäänud töötlev tööstus kasvada suutnud, kuna selle langus on laiapõhjaline. Töötleva tööstuse 23 tegevusalast suurenesid vaid põlevkiviõli tootmine ning laevade ja lennukite remont ja ehitus, kuid nende positiivne mõju oli väike. See on aasta vaates kõige kehvem tulemus, varasematel kuudel on kasvu näidanud tegevusalasid olnud rohkem.

Kuna töötleva tööstuse tootjahinnad langevad, on üha kiiremini vähenenud ka selle majandusharu müügitulu. Oktoobris oli see aastases võrdluses 16% väiksem. Aasta algusega võrreldes on töötleva tööstuse müügitulu vähenenud 11% ja eelmise aasta kevadesse jäänud tipuga võrreldes 17%. Selle majandusharu kasumlikkus (kasumi osakaal müügitulus) on sel aastal tublisti langenud. Hõive on töötlevas tööstuses juba vähenenud ning vähemalt lähiajal see trend tõenäoliselt jätkub.

Ebapiisav nõudlus pärsib tegevust

Tööstuse kindlustunne jätkas novembris halvenemist. Lähikuude tootmise väljavaade on väga pessimistlik ja see on kukkunud 2009. aasta varasügise tasemele, vaid mõne kuu kaugusele tolle aasta kõige negatiivsemast hinnangust. Üha rohkemate tööstusettevõtete majandustegevust piirab ebapiisav nõudlus. Neljandas kvartalis tõusis selliste ettevõtete osakaal 82 protsendini, mis on vaid veidi alla 2009. aasta kõrgemat taset (siis oli selliseid ettevõtteid 87%). See osakaal on Eestis ka kõrgem kui teistes Balti riikides, Soomes ja Rootsis.

Välisnõudluse nõrgenemine lähiajal jätkub, kuid meie suuremate kaubanduspartnerite järgmise aasta prognoosid näitavad tagasihoidlikku paranemist. Kõrgele tõstetud intressimäärade mõju reaalmajandusele ja tööturule veel suureneb lähiajal. Samas on majapidamiste reaalpalk kasvule pöördunud ja juba suuna allapoole võtnud turuintressimäärade langus peaks järgmisel aastal jätkuma. See ei too aga kaasa piisavalt tugevat nõudluse kasvu ja Eesti töötleva tööstuse tootmismaht jääb tõenäoliselt veel pikemaks ajaks langusesse. Töötleva tööstuse langusel on aga tugev mõju kogu majandusele, kuna see on peamine kaupu eksportiv majandusharu. Kaupade ekspordil on aga lisaks eksportivatele ettevõtetele läbi väärtusahela süsteemne mõju Eesti majandusele.