Kolm aastat tagasi toimunud apteegireform pidi meile andma ravimite hulgimüüjatest sõltumatud apteegid. Äripäev kirjutas mõni nädal tagasi, et Eestis ei ole selle aja jooksul asutatud ühtegi proviisorapteeki ja suurem osa apteekide juhatajaid-omanikke sõltub endiselt ravimite hulgimüüjatest. Apteekide omanikfirmad kuuluvad küll justkui proviisoritele, kuid frantsiisi-, apteegiruumide rendilepingute jm kaudu tõmbavad niite endiselt hulgimüüjad. Teisisõnu valitseb oht, et apteeker peab olema hulgimüügifirma müügimees.

Apteegireformi seadusemuudatused võeti vastu aastatel 2014–2015. Muudatuste tegemiseks anti pikk üleminekuaeg ja reform jõustus 2020. aasta aprillist. Kui varem olid enamiku apteegikettide omanikud hulgimüüjad, siis reformi kehtima hakates tohtis apteegi omanik olla üksnes apteekrilitsentsiga füüsiline isik. Vahetult enne reformi jõustumist üritati seda veel riigikogus tagasi pöörata, kuid see ei läinud läbi.