Kohus karistas Venemaale eurosid smugeldada proovinud meest rahatrahviga

Viru maakohus mõistis tänasel istungil süüdi Lev Pylkini rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise katses ning mõistis talle rahalise karistuse 150 päevamäära ehk 1785 eurot.

Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb rahalist karistust vähendada 1/3 võrra ning vähendatud karistuseks jääb 1190 eurot.

Kohus mõistis Lev Pylkinilt riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1087,50 eurot ning õigusabi kulud 205,20 eurot.

Konfiskeeritud sularaha 2560 eurot, mis on hoiustatud kaitsepolitseiameti deposiitkontol, tuleb kohtuotsuse jõustumisel Lev Pylkinile tagastada.

Püüdis eurosid Venemaale viia

Süüdistuse kohaselt pani Lev Pylkin teadvalt toime rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmise, kui ta, olles teadlik, et eurodes nomineeritud pangatähtede eksport Eestist Venemaale on Euroopa Liidu nõukogu määruse alusel keelatud, püüdis tahtlikult 13. juunil 2022 ületada Narva maanteepiiripunkti, kandes endaga kaasas 2560 eurot sularaha.

Euroopa Liidu nõukogu 1. märtsi 2022. aasta määruse nr 2022/345 kohaselt on keelatud müüa, tarnida, üle kanda või eksportida eurodes nomineeritud pangatähti Venemaale või Venemaal asuvale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, sealhulgas valitsusele ja Venemaa keskpangale, või Venemaal kasutamiseks.

Riiklik süüdistaja kvalifitseeris Lev Pylkini teo lõpuleviidud teona. Kohus taolise käsitlusega ei nõustunud. Kuna menetluse käigus ei ole tuvastamist leidnud, et Lev Pylkin oleks talle etteheidetava teo lõpuni viinud ehk toimetanud sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri, tuleb tema tegu kvalifitseerida katse staadiumisse jäänud teona.

Ei deklareerinud sularaha

Samas nähtub kriminaalasja materjalidest, et mitte Lev Pylkin ei pöördunud omal initsiatiivil tolliametnike poole, et teatada sularaha olemasolust, vaid tema poole pöördusid tolliametnikud ise ja küsisid temalt, mis raha tal kaasas on. Alles seejärel teatas Lev Pylkin, et tal on kaasas sularaha eurodes üle 2000 euro.

Kui kontrollija poleks Lev Pylkinile küsimust sularaha kohta esitanud, siis ei oleks Lev Pylkin endal sularaha olemasolust ka ametnikke teavitanud ning täiendava kontrolli puudumisel oleks olnud võimalik süütegu lõpule viia. Lev Pylkin tegi seega kõik endast sõltuva, et sularaha eksport Venemaale oleks võimalik, kuid tegu jäi lõpule viimata tolliametnike sekkumise tõttu.

Täiendavalt sularaha konfiskeerimist ei pea kohus proportsionaalseks, seetõttu tuleb 2560 eurot Lev Pylkinile kohtuotsuse jõustumisel tagastada.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Raha ei konfiskeeritud

Riigiprokurör Alan Rüütel kommenteeris, et valuuta Venemaale viimise keeld on seatud, et takistada Venemaal neile kehtestatud majandussanktsioonidest mööda hiilimist. „Nii tolli- ja kaitsepolitseiametnike tegevusega kui ka tänase otsusega on Eesti andnud selge signaali, et riik järgib seatud sanktsioonide täitmist ning nende rikkumisele järgneb karistus,“ kinnitas ta.

„Kuigi prokuratuur eelistab taolise kaasuse puhul ka sanktsioonirikkumise objektiks olnud vara konfiskeerimist, mõistab õigust ja otsustab karistuse kohus,“ selgitas Rüütel, miks Pylkini raha ei konfiskeeritud. „Tänase kohtuotsuse kuulutamise järel ei tea me kohtu põhjendusi karistuse kujunemisel ning lühimenetluse tõttu ei saa prokuratuur ka karistust vaidlustada,“ lisas ta.