ARVAMUS | Reaalajamajandus – Eesti uus globaalne edulugu?
Eesti majandusele uut käiku otsides on üks võimalus luua esimesena maailmas täielikult paberivaba digitaalne majanduse ökosüsteem ehk reaalajamajandus, kirjutab Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Mis on üldse reaalajamajandus? See on digitaalne ökosüsteem, kus kõik erasektori omavahelised ja avaliku sektoriga tehtavad tehingud ja toimingud toimuvad reaalajas, paberivabalt. See tähendab, et kõik – alates firmadevahelisest arveldamisest kuni riigile aruannete esitamiseni – toimub digitaalselt masinloetavate andmete automaatse vahetamisega.
Digilahenduste ja laiemalt reaalajamajandusega kaasneb tegelikult palju positiivset: mugavus, kiire ligipääs vajalikele andmetele ja ajaline võit, samuti ka ausam konkurentsikeskkond. Aja- ja ressursikokkuhoid annab ettevõtjatele võimaluse keskenduda enam põhitegevusele, luua lisaväärtust ning edukamalt kasvada.
2020. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi läbiviidud mõjuanalüüsist selgus, et reaalajas andmevahetus säästaks konservatiivsetel hinnangutel üle 200 miljoni euro ja umbes 14 miljonit töötundi aastas. Oleme ehitanud Eestis suurepärase vundamendi reaalajamajanduse kasutusele võtmiseks, kuid jätnud protsessi pooleli.
Kulude vähendamine, tõhususe suurendamine
Kõige ilmsem reaalajamajanduse juurutamise eelis on kulude vähendamine ja tõhususe suurendamine. Saame kõrvaldada vajaduse käsitsi andmesisestuse, kinnituste ja aruandluse järele, mis nõuavad aega, on vigadele altid ja kulukad. Reaalajamajandus võib samuti vähendada viivitusi ja ebakindlust, mis on seotud paberipõhiste protsessidega, nagu arveldamine, maksmine ja maksustamine. Andmevoogu lihtsustades ja automatiseerides saame suurendada tehingute kiirust, täpsust ja usaldusväärsust ning võimaldada äritegevuse jõudluse ja finantsseisundi reaalajas jälgimist ja analüüsi.
Teise selge eelisena näen läbipaistvuse ja usalduse suurendamist. Reaalajamajandus parandaks nii andmete kvaliteeti, mille põhjal riik oma otsuseid teeb, kui ka suurendab tehingute jälgitavust. Läbipaistvuse ja usalduse suurendamisega võib reaalajamajandus vähendada pettuste, korruptsiooni ja vaidlustega seotud riske ehk loob ausama konkurentsikeskkonna.
Reaalajamajandus soodustab innovatsiooni, kuna lubab luua uusi ärimudeleid, tooteid ja teenuseid, mis kasutavad ära andmete kättesaadavust reaalajas. Majandusliku innovatsiooni kõrval soodustab suurem läbipaistvus ka sotsiaalset ja keskkondlikku vastutust, pakkudes rohkem võimalusi ja stiimuleid probleemide lahendamiseks ja lahenduste loomiseks.
Kas oleme selleks valmis?
Reaalajamajandusega kaasneb kindlasti ka mitmeid hirme. Peamiselt peegelduvad need reaalajamajanduseks kasutatavate teenuste hindades ja ettevõtete töötajate vajalike digioskuste piisavuses. Kas oleme reaalajamajandusele üleminekuks valmis? Täna kindlasti mitte, seda näitab kasvõi e-arvete juurutamise aeglane tempo. Alates 1. juulist 2019 saab avalikule sektorile arveid saata ainult e-arvetes – selle nõudega said kõik hakkama aga laialdasemat e-arvete juurutamist kahjuks ei toimunud. Seega tegu pole ületamatu probleemiga ja võiksime eeskujuks võtta naaberriigi Soome, kus juba täna esitatakse e-arvetena 80% ettevõttete vahelistest ja 70% eraisikutele saadetavatest arvetest. Eestis on e-arvete osakaal hetkel kõigest veidi üle 6% kogu väljastavate arvete mahust.
Kõige enam kardetakse aga üldist jälgimisühiskonda. See on reaalne oht, mille leevendamiseks peaks riik andma omalt poolt garantiisid, et suuremat andmemahtu ei hakata kuritarvitama, vaid kasutatakse paremate otsuste tegemiseks. Lisaks ei ole vähetähtsam hirm ülereguleerimise ehk liigse bürokraatia ees.
Reaalajamajandus pole pelgalt tulevikunägemus, sest raamatupidamise valdkonnas juba toimuvad esimesed jõulised sammud selle suunas. Hea näide on Eesti valitsuse plaan viia kogu arvete saatmine ja vastuvõtmine digitaalseks, mis tuleneb Euroopa Komisjoni ettepanekust ajakohastada ja muuta ELi käibemaksusüsteemi ehk EU VIDA-t.
Reaalajamajandusele üleminek on oluline muudatus, milles ei tohi kedagi ühiskonnas üksi ega abita jätta ja riik peaks võtma siin eestvedaja ning toetaja rolli. Lisaks tekib oluline ülesanne ka pankadele, kes peavad ettevõtete nõustajate ning tehniliste lahenduste pakkujatena soodustama raamatupidamise digilahenduse laiemat kasutuselevõttu.
