Kliimaministeerium soovib Eestisse luua kliimasõbralike meretehnoloogiate keskuse
(12)
Riik analüüsib võimalusi meretehnoloogia ja laevade ümberehituse keskuse ehk retrofit hub’i kontseptsiooni koostamiseks, millega astutakse samm veelgi väiksema heitega tehnoloogiate ja kütuste kasutamise poole.
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand selgitas, et rohetehnoloogiatele üleminek tekitab lähiaastatel suure nõudluse laevaehituse ja ümberehituse sektorites.
„Väiksem jalajälg on konkurentsieelis,“ lausus Läänerand.
Ta täpsustas, et erinevatel andmetel on eesmärkide täitmiseks vaja lähiaastatel üle maailma investeerida 1,9 kuni 3,4 triljonit dollarit. Investeeringute vajalik maht laevadel ulatub aastas hinnanguliselt kuni 28 miljardini. Kaasneva kaldataristu investeeringuvajadus ulatub aastas kuni 90 miljardi euroni.
„Kuna oodata on nõudluse kiiret kasvu ja praegused globaalsed võimekused seda katta ei suuda, soovib riik olla valmis, et kasutada olemasolevaid ressursse ning luua vajadusel ka lisavõimekusi, et tekitada kasvavast globaalsest nõudlusest Eestile rohelist majanduskasvu,“ märkis Läänerand.
Milline on Eesti võimekus?
Et selgitada välja, millised on tänaste sadamate investeeringuvajadused Euroopa kliimapaketi nõuete täitmiseks, milline on Eestis võimekus nii uute kui vanemate laevade ümberehituskeskusena ja milline peaks olema kontseptsioon, kuidas riik ja erasektor koostööd ja investeeringuid suunavad, kuulutas kliimaministeerium koos riigi tugiteenuste keskusega välja hanke uuringu tegija leidmiseks.
„Laevaehituskeskuse kontseptsiooni loomisega loome eeldusi nii meretööstuse kasvuks kui kindlustame töökohti ka mitmes meremajanduse sektoris,“ lausus Läänerand.
Valmiv uuring annab selguse Eesti sadamate investeeringute vajadustest Euroopa kliimapaketi järgi ning loob innovaatilise laevaehituse ja -remondi keskuse mudeli, et Eesti võimekusi maksimaalselt võimendada.
Lisaks hinnatakse uuringu käigus Eesti sadamate ja laevatehaste rohetehnoloogiatele üleviimise ja laevade ümberehitamise võimekust. Samuti analüüsitakse rohekoridoride arenguid Läänemere piirkonnas ning tuuakse välja, kuidas oleks rohekoridoride võrgustikku võimalik ära kasutada laevade ümberehituskeskuse loomisel.
Nii Euroopa Liit kui ka rahvusvaheline mereorganisatsioon (IMO) on võtnud suuna laevandussektori kasvuhoonegaaside vähendamisele. Uuenduslike tehnoloogiate abil on võimalik optimeerida laevade tööd, parandada energiatõhusust ning vähendada heitkoguseid.
