Euroopa kontrollikoda: ettevõtted ei taha riigihangetes osaleda liigse bürokraatia tõttu
(11)
Euroopa kontrollikoja värskest aruandest selgus, et aastatel 2011–2021 konkureeris Euroopa Liidus riigihangetel üha vähem ettevõtteid ning ametiasutused küsisid sageli firmadelt otsepakkumisi.
„Pakkumisi hinnates keskendutakse eelkõige odavale hinnale, mitte raha eest saadavale tulemusele ja kvaliteedile,“ avaldas Euroopa kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus värske raporti ühe murekoha. „Harva võetakse hanke võitja väljaselgitamisel arvesse teisi näitajaid, näiteks keskkonnasõbralikkust või uuenduslikkust. Jäetakse kasutamata võimalused, mida reeglid tegelikult pakuvad.“
Reform ei muutnud menetlusi lihtsamaks
Kontrollikoda ütleb, et 2014. aastal Euroopa Liidus tehtud reform ei muutnud riigihankemenetlusi atraktiivsemaks ja bürokraatiat oluliselt ei vähendanud. Suurema konkurentsi, lihtsama menetluse ja maksumaksja raha eest parima tulemuse saavutamise asemel pikenesid riigihankemenetlused kümne aasta jooksul poole võrra.
Probleem on ka hangete läbipaistvus. Reformi üks eesmärkidest oli parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemisvõimalusi, kuid ka nende osavõtt hangetest ei suurenenud ning enamiku lepingutest võitsid endiselt kõige madalamat hinda pakkunud ettevõtted.
Euroopa Komisjon küll käivitas 2017. aastal uue strateegia, kuid nii komisjon kui liikmesriigid tegid liiga vähe selleks, et välja selgitada konkurentsi vähenemise algpõhjused.
Konkurents ei paranenud
Kolme peamise konkurentsinäitaja – ühe pakkujaga menetluste arv, otselepingute sõlmimise arv ja pakkujate arv – suund olid enamikus liikmesriikides endiselt mitterahuldav ja kokkuvõttes konkurents ei paranenud. 2021. aastal jõudis ühe pakkujaga menetluste arv haripunkti – 42% puhul kõigist lepingutest oli pakkumuse esitanud ainult üks ettevõte. See näitab, et alates 2011. aastast on ühe pakkujaga hangete arv peaaegu kahekordistunud, samas pakkumisi esitanud ettevõtete arv on poole võrra vähenenud.
Sageli palusid ametiasutused hankelepingu sõlmimisel esitada ühel või mitmel ettevõttel pakkumus otse, ilma avalikku hanget välja kuulutamata. „Sellised otselepingud rikuvad konkurentsi. Teatud tingimustel on see lubatud, kuid sellised juhtumid peaksid olema erandiks,“ ütles Pentus-Rosimannus.
Igal aastal kulutavad ELi riigid ligikaudu kaks triljonit eurot ehk umbes 14% EL-i SKP-st riigihangetele. Riigiti on tavad erinevad: 2021. aastal registreeriti suurim otselepingute osakaal Küprosel (42%) ja väikseim Kreekas (3%).
Eestis sõlmitud otselepingute osakaal jääb 21%-ga nende keskele. Ühe pakkujaga menetluste osakaal oli suurim Sloveenias (73%), Eestis oli ühe pakkujaga menetlusi 31%, väikseim osakaal oli Maltal (12%).
