Põhjamaade Investeerimispanga president: hind üksi ei saa olla energeetikas esikohal

Euroopa finantseksperdid, riikide esindajad ja roheenergia ettevõtjad on ÜRO kliimakonverentsil ühel meelel, et energeetika trilemmaga tegelemine ehk energiajulgeoleku, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse balansseerimine tähendab praktikas riskide juhtimist.

„Hind üksi ei saa kunagi olla energeetikas esikohal. Selleks, et saavutada taskukohane maksumus, tuleb esikohale seada riskide maandamine, milleks on veel ka kättesaadavus ja keskkonnasäästlikkus“ kinnitab Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek ja lisab, et aina kiiremini on vaja leida viise vanade tehnoloogiate mahajätmiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

KPMG UK aseesimehe ja energeetika valdkonna juhi Simon Virely sõnul ollakse elektrisüsteemide dekarboniseerimisele suure sammu lähemal. „Et jõuda seatud kliimaeesmärkideni veelgi efektiivsemalt ja kiiremini, on vaja leida viis sektorite elektrifitseerimiseks ja lahendus pikaajaliseks salvestuseks. Selle võtmeks on niinimetatud põrand ja lagi meede (i.k Cap & Floor),“ leiab Virely ja lisab, et UK on väga lähedal antud meetme välja kuulutamisele, millega luuakse soodne pinnas suuremahuliste investeeringute turule tulekuks ja salvestusturu käivitamiseks. Varasemalt on antud meedet kasutatud elektriülekande liinide turule toomiseks.

Energiasalve tegevjuhi Peep Siitami sõnul seistakse hetkel justkui kana-muna dilemma ees ehk pole selge, kumb tuleb enne, kas turvaline, puhas ja taskukohane energia, või suuremahulised lisandväärtusega investeeringud.“Valitsused, poliitikakujundajad ja valdkonna sidusrühmad vaevlevad sageli õige poliitika ja tehnoloogiaalase kombinatsiooni leidmisega. Reaalsuses on vaja integreeritud lähenemist, mis leiaks optimaalse tasakaalu kõigi kolme tüki osas, et luua edasiviiv ja jätkusuutlik energiastrateegia,“ lisab Siitam.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets kinnitab, et Eesti valitsuse tahe on 100% taastuvenergiat toota ja kasutada. „Ilma hea ühenduvuse ja terviklike võrkudeta on investorite ligimeelitamine aga väga keeruline. Kui me nüüd vaatame avamere tuuleenergiat ja pikaajalist salvestust, peame leidma parima viisi, kuidas muuta hind konkurentsivõimeliseks ja leida õiged toetusskeemid,“ leiab Kasemets.

Selleaastasel 28. korda toimuval ÜRO kliimakonverentsil tehakse esmakordselt ka Pariisi kokkuleppe vaheülevaade, et analüüsida eesmärkide täitmist ja neid pärssivaid tegureid. Antud valdkonnale keskendutakse ka Eesti paviljonis.

2009. aastal arendustööga alustanud Energiasalve Paldiski vesisalvesti aitab Eesti energiasüsteemil toime tulla taastuvenergia juhuslike kõikumistega, suurendab varustuskindlust ja energiajulgeolekut, tagades stabiilsema ja usaldusväärsema elektrivarustuse. Energiasalve Zero Terrain Paldiski vesisalvesti projekt on ELi ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS, Vool OÜ, Combiwood OÜ, Warmeston OÜ ja Ronnivara OÜ.