TalTech dotsent: lähisuhtevägivallal on selge mõju ettevõtte tulemustele
(7)
Euroopa Liidus läheb naistevastane vägivald aastas maksma 336 miljardit eurot. Sellest moodustab kaotatud majandustoodang hinnanguliselt 14 protsenti. TalTechi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent Marina Järvis põhjendab seda tööjõu voolavuse, vägivalla all kannatavate töötajate väheneva produktiivsuse ja töökvaliteedi langusega ning leiab, et organisatsioonid peaksid teemale tähelepanu pöörama juba seepärast, et kahju likvideerida on ennetusest märksa kulukam.
„Isegi kui tööandjad ei vastuta lähisuhtevägivalla ja selle mõjude eest samaväärselt tööga seotud vägivallaga, näitavad uuringud, et lähisuhtevägivald mõjutab negatiivselt ettevõtte produktiivsust, töökvaliteeti, tööheaolu ning töötajate motivatsiooni, võimalust olla loov, pühendunud tööle ja ettevõtlik. Seetõttu on oluline, et tööandjad panustavad nii lähisuhtevägivalla ennetamisse kui ka tagajärgedega tegelemisse, sest Eestis käib tööl ligi 600 000 inimest,“ sõnas TalTechi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna dotsent Marina Järvis.
Tema sõnul on organisatsioonikultuur võimas juhtimisinstrument, millega saab õiged normid, põhimõtted ja väärtused teadlikult välja töötada, ametlikult kehtestada ja inimestele tutvustada nii, et nad võtaksid need omaks ja rakendaksid praktikas.
Lähisuhtevägivallateadlik organisatsioonikultuur tähendab turvalise töökeskkonna loomist, kus ollakse teadlikud lähisuhtevägivalla olemasolust, selle riskidest ja mõjust töötajate tööheaolule, motivatsioonile ning ettevõtte tulemuslikkusele. „See tähendab, et organisatsiooni igapäevased väärtused, normid, hoiakud ja põhimõtted hõlmavad ka lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemist. Organisatsioon oskab lähisuhtevägivalla ilminguid töökeskkonnas märgata, vajadusel osutada ohvrile toetust ja suunata abile,“ selgitas Järvis.
TalTechi dotsent nentis, et lähisuhtevägivalla laialdane levik, eriti kui see hõlmab ettevõtte töötajaid, võib mõjutada ettevõtte või organisatsiooni tulemuslikkust. Seda läbi töötajate halveneva heaolu ja motivatsiooni, töösuhete, töötajate lahkumisest tingitud voolavuse, õiguslike ja maine mõjude, ning töökeskkonna ohutuse kaudu.
Lähisuhtevägivald ei mõjuta ainult kannatanut, vaid kogu ühiskonda
Lähisuhtevägivald on majandusele kulukas. „Euroopa Liidus läheb naistevastane vägivald aastas maksma 336 miljardit eurot. Kaotatud majandustoodang moodustab kuludest hinnanguliselt 14%,“ sõnas Järvis baseerudes Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi viimatisele uuringule. Lisaks sellele on Ühendkuningriigid viinud läbi uuringud, mis näitavad, et lähisuhtevägivalla kulud on riigis 66 miljardit naela aastas ning millest 14 miljardit tuleneb töölt puudutud aja ja vähenenud tootlikkuse tõttu kaotatud toodangust.
Peale selle mõjutab lähisuhtevägivald ka töölt puudumisi ja saamata jäänud sissetulekut. KPMG ja Vodafone’i 2019. aastal läbiviidud ülemaailmne uuring lähisuhtevägivalla kulude kohta näitas, et töölt puudumine, sealhulgas hinnanguliselt 10,1 päeva puhkust iga lähisuhtevägivalla all kannatanud naise kohta tõi neile kaasa keskmiselt 2900 dollari suuruse palgakaotuse. Lisaks ligikaudu 13 miljardi dollari suuruse potentsiaalse sissetuleku kaotuse igal aastal üheksas uuritud riigis. „Neid negatiivseid mõjusid karjääri arenguvõimalustele ja naiste madalamat palka tuleb arvesse võtta ka soollise palgalõhe kaotamise strateegiates. See tähendab, et seda tuleks vaadelda nii tööalase võrdõiguslikkuse kui ka ohutuse küsimusena,“ selgitas TalTechi dotsent.
TalTechi dotsent usub, et sotsiaalselt vastutustundlikud ettevõtted peaksid lähisuhtevägivallaga tegelemisel alustama sellest teadlikkuse kasvatamisest. „Näiteks korraldama koolitusi ja teavitusüritusi, et luua arusaam probleemi olemusest ja mõjust, ning selgitama, milline saab olla organisatsiooni roll,“ kirjeldas Järvis.
Organisatsiooni teadlikkus lähisuhtevägivallast viib parema mikrokliima, suurema töötajate rahulolu ja tervema töökeskkonnani. „Uuringud näitavad, et töötajate enesetunne mõjutab organisatsiooni tulemusi umbes 30% ulatuses. Mikrokliima on tugevalt seotud juhi isiku ja juhtimisstiiliga ehk millised on juhi väärtused ja käitumisviisid,“ kirjeldas Järvis. Ta usub, et iga ettevõtte juht peaks teadlikult parendama ettevõtte mikrokliimat ja juhtima sealseid töösuhteid.
Lisaks soovitab Järvis organisatsioonidel lähisuhtevägivalla ennetamiseks ja sellele reageerimiseks välja töötada ja rakendada selge poliitika. „Vähemalt nii palju, kui sellega töökohal on võimalik tegeleda. Poliitikad peaksid sisaldama selgeid juhiseid, kuidas organisatsioon käsitleb lähisuhtevägivalla juhtumeid ja kuidas pakub toetust ohvritele. Lisaks, et organisatsioonil oleksid tagatud ressursid ja tugiteenused lähisuhtevägivallaga seotud küsimuste lahendamiseks,“ ütles Järvis.
Tööandja panusest võidavad nii ohvrid, tööandjad kui ühiskond tervikuna
Marina Järvise sõnul võib lähisuhtevägivalla probleemile pühendunud ettevõttel olla mitmeid positiivseid mõjusid ohvritele, tööandjatele ja ühiskonnale tervikuna. „Lähisuhtevägivalla ohvritest asutuse töötajad tunnevad end töökohal ohutumalt, kui ettevõte loob keskkonna, kus vägivald ei ole lubatud. Kõige raskem on julgustada ohvreid murest märku andma. Toetav, ohutu ja avatud organisatsioonikultuur, kus saab ka keerulistest ja tundlikest teemadest hukkamõistu kartmata rääkida, toetab murest rääkimist,“ lausus Järvis. Ta rõhutas, et siinkohal on oluline tagada konfidentsiaalsus ja privaatsus.
Lähisuhtevägivallateadlik organisatsioon ja mikrokliima toetab töötajate positiivseid töösuhteid ning nende vaimset ja füüsilist tervist. Läbi selle kasvab nende panus ja tööle pühendumine. „Teadlik teemaga tegelemine ja riskide hindamine aitab vähendada nii töötajate töölt puudumisega seotud kulutusi kui ka nende lahkumist organisatsioonist. Lisaks sellele loob töötajatest ja ühiskonnast hooliv organisatsioon endale töötajate, partnerite ja klientide silmis positiivse maine,“ kirjeldas Järvis.
TalTechi dotsent usub, et organisatsioonid saavad olla ühiskonnas muutuste katalüsaatoriks. „Organisatsioonid saavad aidata muuta üldist lähisuhtevägivalda suhtumist, õpetada tundma märke ning edendada läbi organisatsioonikultuuri õiglust ja võrdõiguslikkust ühiskonnas. Seeläbi muutub kogu ühiskond paremaks.“
Marina Järvis näeb, et lähisuhtevägivalla teema võiks olla osa sotsiaalselt vastutustundlikkust ettevõtlusest. „ESG „S“ ehk sotsiaalsed kohustused blokis on sellised olulised teemad nagu töötervishoid ja tööohutus, õiglane värbamine, vähemuste kaasamine ja võrdle kohtlemine, inimõiguste järgimine, töötajate koolitus ja arendamine, privaatsus ja isikuandmete kaitse. Lähisuhtevägivalla teema sobiks loetellu suurepäraselt, kuna on seotud nii inimõiguste austamise, töötajate heaolu, töötajate kaasatuse kui positiivse maine ja kogukondliku panusega,“ nentis Järvis. Lähisuhtevägivallaga tegelemine sotsiaalse vastutustundlikkuse raames peegeldab ettevõtte pühendumist eetilisele juhtimisele ja tegevusele, mis ühtlasi näitab, et ettevõte võtab vastutuse mitte ainult oma majandustegevuse, vaid ka ühiskondliku mõju eest.
