Novembri hinnatõus oli viimase kahe aasta väikseim, kuid aasta lõpp tuleb taas karm

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris aasta võrdluses 4%, kuid oktoobriga võrreldes hinnatase ei muutunud. Aasta lõpp ning uue aasta algus tuleb aga tarbijale taaskord keeruline.

Mootorikütused odavnesid novembris eelmise kuuga võrreldes 5%, tasakaalustades suures osas toiduainete hinnatõusu. Ka alusinflatsioon jätkas aeglustumist, seda nii kaupade kui ka teenuste vallas. Ebakindluse suurenemine on sundinud siinse tarbija pigem ootele ja majapidamised on tarbimist vähendanud, rääkis Eesti Panga ökonomist Sulev Pert.

Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul novembris 2,4%ni, sealjuures kuu aega varem oli see olnud 2,9%. Perti sõnul on euroala aeglasema hinnakasvu taga peamiselt olnud energiahindade odavnemine. Keskpankade rahapoliitika karmistamine on kaasa aidanud hinnakasvu taltumisele ja trendi pöördumisele. Alusinflatsioon püsib soovitud tasemest siiski kõrgemal (3,6%). Ökonomisti hinnangul jääb selle aasta keskmine hinnakasv eeldatavalt 9% lähedusse.

Detsembris ja jaanuaris peaksid hinnad aga taas tõusma, nentis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. „Paljud hinnakirjad vaadatakse üle maksumuudatuste tõttu ning külmad ilmad tõstavad energia hindu,“ tõdes Elmik.

Pool järgmise aasta hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude tõstmisest.

Kõige rohkem mõjutab Elmiku sõnul järgmisel aastal hinnatõusu eelkõige transport. „Kerkivad käibemaks ja alates maist diisli aktsiis, automaksu tuules kallinevad sõidukid, kaob tasuta bussisõit mitmel maakonnaliinil ja tõusevad rongipiletite hinnad.“

Ka toidu hinnad 2024. aastal kasvavad, aga oluliselt vähem kui kahel eelmisel aastal. Kuna toidu osakaal perede eelarves on suurenenud, mõjutab toidu kallinemine siiski oluliselt üldist hinnatõusu.