Töötukassa kommunikatsiooninõuniku Lauri Kooli sõnul saavad töötuna ennast registreerida nii äriühingu (OÜ, AS, hooneühistu jne) juhatuse liikmed, kui ka muud (KÜ, SA, MTÜ jne) juhtimis- või kontrollorgani liikmed. „Juhatuse liikmete puhul on arvelevõtmisel erisus sõltuvalt, kas inimene on juhatuse liige nt MTÜ’s või OÜ’s,“ selgitas ta.

Kool lisas, et äriühingu juhatuse liige saab töötuna arvele, kui ei saa oma tegevuse eest tasu ja vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (vt täpsemalt töötuskindlustushüvitise saamise tingimustest). „Täidetud peavad olema mõlemad tingimused, st ei piisa ainult sellest, et inimene ei saa oma tegevuse eest tasu,“ rõhutas ta.

Juhatuse liikme ülesanne pole korraldada ettevõtte majandustegevust

Tulenevalt äriseadustikust on juhatus äriühingu juhtorgan, mille ülesanneteks on äriühingu igapäevane esindamine ja äriühingu juhtimine. Teisisõnu, juhatuse liikme roll on ettevõtte juhtimine, esindamine, majandusaruande koostamise korraldamine ja allkirjastamine, nõukogule äriühingu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest teatamine ja muudest äriühingu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest teabe andmine.

„Kindlasti ei kuulu juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete hulka ettevõtte majandustegevusega seotud teenuse osutamine ja töö teostamine. Näiteks on töötuna arveloleku ajal töötamisena käsitatud iluteenuste pakkumist, tõlketeenuste-, puhastusteenuse-, lapsehoiu teenuse osutamist, koolituse läbiviimist, pildistamist, foto töötlemist, konsultatsiooni andmist, maaklerina teenuse osutamist, e-poe pidamist, kinnisvara haldamist AirBnB/Booking jne,“ kirjeldas Kool.

NB! Deklaratsioonide koostamine ja maksuametile esitamine, arvete koostamine ja edastamine, pakkumise koostamine jne on samuti töö tegemine. Loetelu võimalikest teenustest ja töödest, mida ettevõtted pakuvad, on lõputu, mistõttu enne teenuse osutamist või tööde tegemist informeerige palun nõustajat. Eelpool mainitud tegevused on töötamine ning arveloleku õigus sõltub sellest, kas töötamine vastab ajutise töötamise/tööampsu tingimustele, sh töötamise registris registreeritud või mitte (vt täpsemalt siit).

Klient peab töötukassat kõikidest asjaoludest teavitama

„Mittetulundusühistu juhatuse liige saab töötuna arvele, kui ei saa oma tegevuse eest tasu. Tasu saamist/mittesaamist kontrollib Eesti Töötukassa töötamise registrist. Tasu saamist eeldatakse, kui töötamise registris on juhatuse liikme kanne,“ sõnas Kool.

Inimene saab ise kontrollida, kas ja millised kanded tema kohta on äriregistris ja töötamise registris.

Vaatamata juhatuse liikme staatusele peab inimene vastama veel teistele töötuna registreerimise tingimustele, näiteks ei tööta, ei tegutse FIE’na jne. Vaata täpsemalt keda ei võeta töötuna arvele siit.

Juhatuse liikme töötuna registreerimise järgselt edastab nõustaja juhatuse liikmele meelespea ning küsib järgmised küsimused:

  • Kas ettevõttel on käive?

  • Kas ettevõttes on töötajaid?

  • Millised on kliendi tegevused ja ülesanded ettevõttes?

  • Muud küsimused, mis on seotud ettevõtte tegevusega jne.

Kui ettevõtteid on palju, siis küsib nõustaja iga ettevõte tegevuste ja ülesannete kohta ning kajastab info tegevuskava nõustamiskohtumise kokkuvõttes.

Ettevõtte kohta informatsiooni kogumise eesmärk on tõsta teadlikkust ning kontrollida töötuna registreerimise ja arveloleku õiguspärasust, et vältida hilisemaid tagajärgi (arveloleku lõpetamine, sh tagantjärgi ja võimalikud tagasinõuded, sh koolitus, toetused, hüvitis).

„Kliendi kohustus on kõikidest asjaoludest (töötamine, õppima asumine, õppekogunemisel osalemine jne) teavitamine, mis mõjutab arvelolekut, sest teavitamata jätmine võib hiljem kaasa tuua tagasinõudeid,“ nentis töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool.

Lisaks peab registreeritud töötu otsima aktiivselt tööd, informeerima tööotsingu protsessist, osalema tegevuskava koostamisel jne. Töötu õigustest ja kohustustest saab lugeda siit.