Läti seim võttis vastu tarbijakaitseseaduse parandused, mis näevad ette, et hüpoteeklaenude võtjad võivad arvestada kompensatsiooniga 30% ulatuses kogu intressimaksetest (rea tingimustega) ning krediidiasutused peavad arvestama vajadusega maksta hüpoteeklaenu võtjate kaitse maksu.

Läti tööandjate konföderatsioon ja Läti kaubandus-tööstuskoda palusid juba president Edgars Rinkēvičsil seaduseparandused väljakuulutamata jätta, sest need „seavad ohtu igasuguse äritegevuse“, vahendab LSM.

Nähakse ette, et iga hüpoteeklaenu lepingu juures tuleb kokku arvestada intressid ja edastada informatsioon 30% intressimaksete kohta riigitulude teenistusele. Kompensatsioon ei tohi ületada kaht protsendipunkti konkreetseks perioodiks kindlaks määratud üldisest laenusummast. Lisaks sellele peavad laenuvõtjad teatama riigitulude teenistusele kontonumbri pangas, kust laen võeti, ja riigitulude teenistus saadab sellele kompensatsioonisumma.

Seda summat hakatakse saatma kord kvartalis, sellele ei hakka kehtima tulumaks ja sellele ei laiene võlgade sissenõuded.

Hüpoteeklaenude kompensatsioon puudutab laene, mille kohta on leping sõlmitud enne selle aasta 31. oktoobrit ja mille jääk ei ületa 250 000 eurot. Kompensatsioon ei puuduta laene, mis on saadud fikseeritud tagasimaksete määraga kogu tagasimaksete perioodiks.

Pangad peavad hakkama maksma hüpoteeklaenu võtjate kaitse maksu 0,5% nende välja antud hüpoteeklaenude jäägi summast.

Muudatus seadusandluses algatati seoses sellega, et 2023. aasta septembris märkis Läti keskpank, et laenude tagamismaksed on viinud 13% kodumajapidamistest rahanduslikult haavatavasse seisu ja neljal protsendil laenuvõtjatest on maksed ületanud poole sissetulekust.