Coop Pank: lumerikas talv kasvatab märkimisväärselt auto- ja majaomanike kahjunõudeid

Igal talvel sagenevad juhtumid, kus katuselt langev lumi või jää lõhub autosid või veel halvemal juhul vigastab jalakäijaid. Kuidas auto- ja majaomanikud saavad talvel jää- ja lumekahjusid vältida ning milline kindlustus aitab kahju korral, selgitab Coop Panga Kindlustusmaakleri juht Raivo Piibor.

Katuselt lume ja räästasse tekkinud jääpurikate koristamine on hoone omaniku vastutus, kuid paraku kõik valdajad sellega ei tegele. Seetõttu sagenevad igal talvel juhtumid, kus katuselt või räästast kukkunud lume tõttu saavad kannatada nii sõidukid kui ka inimesed.

Kui sõidukil on kaskokindlustus, siis tekib sellest autoomanikule küll üksjagu asjaajamist, kuid kulud kompenseerib kindlustus. Nii on see ka siis, kui liiklusvahend peaks saama jää ja lume kahjustusi maanteel. Näiteks ei ole sugugi harvad juhud, kus talvel maanteel kukub jää või lumi liikuvalt veokilt vastutuleva sõiduauto peale või sõidetakse otsa teel olevale suurele jäätükile, mis lõhub ära auto stange.

Talvel juhtub autodega 20% rohkem õnnetusi

Coop Panga Kindlustusmaakler nendib, et lumerikkal talvel registreeritakse detsembrist kuni veebruarini 20 protsenti rohkem autodega seotud õnnetusi kui muul ajal, sest riskitegureid on sel perioodil oluliselt rohkem. Kiiresti muutuvate ilmaolude tõttu pikeneb autode pidurdusteekond ja pime aeg, mil nähtavasu halvem, kestab kauem. Sellepärast soovitab Piibor hoida kõigil liiklejatel piisavalt pikkivahet eessõitjatega ja võimalusel vältida otsa sõitmist jääkamakatele. Samuti tuleks talvel regulaarselt eemaldada rattakoobastesse kogunenud lumi ja jää, mis võivad põhjustada auto alajuhitavust.

Piibor toob näite hiljutisest kahjujuhtumist, kus pimedal ajal sõitis üks autojuht kõrgete lumehangede vahelt teisele liiklejale peateele ette. Liikluskindlustus korvas kannatanu kahju ja kasko kulul remonditi 8000 euro eest õnnetuse põhjustanud sõiduk. „Autojuhid võivad liikluses olla küll väga hoolsad, kuid sageli juhtuvad õnnetused meist endist sõltumata. Seega on just talvel, mil riskid suuremad, parim aeg mõelda kaskokindlustuse peale ja kontrollida üle ka teiste kindlustuste kehtivused ja tingimused,“ sõnas Piibor.

Soovitused majaomanikele

Lisaks autoomanikele tasub talvel olla väga hoolas ja valvas ka kõigil majaomanikel, et katusele kogunenud lumi ei kahjustaks oma raskusega hoone konstruktsioone ning sealt alla kukkudes ei vigastaks maja ees parkivaid autosid või seal liikuvaid jalakäijaid. Samuti vastutab majaomanik selle eest, et talvel oleks majaesisel kõnniteel lumi lükatud ja jää tõrjutud.

Kui need tööd on jäetud tegemata ja seal juhtub õnnetus, tuleb arvestada sellega, et hoone kindlustus aitab kahjusid hüvitada üksnes siis, kui see sisaldab ka vastutuskindlustust. Vastutuskindlustus aitab vaid juhul kui hoone omaniku hoolikusest hoolimata tekib kahju teisele isikule. Näiteks kukub katuselt jääkamakas auto või inimese pihta. Sellised kahjud võivad ulatuda mitmest tuhandest mitmesaja tuhande euroni.

Piiboril on meeles kaks sellist õnnetusjuhtumit. Esimesel juhul oli väikelinnas asuva poe esine kõnnitee libe, mille tõttu kukkus seal pereema, kes murdis rangluu. Kannatanu ei saanud seetõttu pikalt tööl käia. Nõue saamata jäänud töötasu ja valuraha osas oli 5000 eurot, mille kattis poe omaniku vastutuskindlustus. Teisel juhul kukkus kortermaja katuselt jääkamakas autole ja kahju suuruseks hinnati 4000 eurot. Kuna majaomaniku vastutuskindlustus korvas kahju, jäi vaidlus selle tasumise osas ära.

Vastutuskindlustus aitab

Talvel tasub eriti valvas olla ka korteriühistutel, kellel on seadusest tulenev kohustus eemaldada katustelt jääpurikad. „Võimalike probleemide ja keeruliste vaidluste vältimiseks tasuks juba praegu uurida, kas sinu korteriühistul ikka on kindlustus koos suuremaid kahjusid korvava vastutuskindlustusega,“ ütles Piibor. Ta täpsustas, et vastutuskindlustus hüvitab kahjud ka kolmandatele isikutele, kelleks võivad olla kortermaja elanikud.

Piibor lisas, et lume koristamine katustelt on vajalik ka hoone enda tervena püsimise pärast. „Külmade ilmadega ei pruugi majakatusel isegi 30–40-sentimeetrine lumekiht olla ohtlik, kuid sulailma saabudes muutub selline kogus lund väga raskeks. Selle tulemusel võivad konstruktsioonid puruneda ja katus isegi sisse kukkuda,“ rääkis Piibor ja tuletas meelde, et enamus kindlustusseltse lume raskuse tõttu tekkinud kahjusid ei hüvita. „Mõni selts loeb lumeraskusest tekkinud kahju ettearvamatuks ja ootamatuks vaid juhul, kui lund sadas korraga nii palju, et seda polnud võimalik koristada,“ täpsustas Piibor.

Ent sulalumi võib tekitada ka muid kahjusid. Näiteks haarab katuselt maha jooksev lumi endaga kaasa vihmaveerennid või kukub täie raskusega maja eest mööduvale inimesele või seal seisvale autole. „Lisaks on tulnud ette ka selliseid juhtumeid, kus lumi ja jää on pääsenud katuse alla ning seal üles sulades valgunud läbi lae tuppa. Ka sellised õnnetused jäävad enamike kindlustusseltside poolt hüvitamata,“ tõi Piibor näite.