Ökonomistid: Euroopa Keskpank kiirkorras intresse ei langeta

Kuigi turg ootab oluliselt langenud inflatsiooni valguses, et EKP teeb esimese intressilangetuse juba märtsis, siis Bloombergi poolt küsitletud ökonomistid niivõrd optimistlikud ei ole.

Bloombergi poolt küsitletud ökonomistide hinnangul jätab EKP 14. detsembril toimuval nõukogu kohtumisel teist korda intressid muutmata ning hoiab need paigal kuni juunini, mil tehakse 2024. aasta esimene intressilangetus. Kokku oodatakse kolme intressilangetust. Varasemalt ootasid ökonomistid esimest intressilangetust septembris.

See läheb vastuollu turgudel tehtud panustega, mis näevad ette, et esimene intressilangetus tuleb märtsis ning kokku langetatakse intressimäärasid tuleval aastal 1,50 protsendipunkti. Ökonomistid näevad, et intresse langetatakse ainult juunis, septembris ning detsembris.

„EKP tahab tõenäoliselt vähemalt mingil määral turu ootust tagasi lükata, kuna see võib ohustada mõningaid poliitika karmistamise meetmeid,“ ütles HSBC majandusteadlane Fabio Balboni. Tema hinnangul tundub ebatõenäoline, et keskpank tahab esimese intressilangetuse osas selge sihi anda.

Mõned keskpanga ametnikud on lõdvendamise jutule juba vastu puksinud. Paar tundi enne seda kui algas 14. detsembri EKP kohtumisele eelnev nö pime periood, mil keskpanga ametnikud edasise poliitika osas sõna ei võta, nimetas Slovakkia keskpanga president Peter Kazimir ootusi intressimäära alandamiseks esimeses kvartalis ulmejuttudeks.

Koos intressiotsusega uuendab EKP detsembris ka majanduskasvu ning oodatava inflatsiooni prognoose. Ökonomistid ootavad, et mõlemaid näitajaid alandatakse tänavuse ja järgmise aasta kohta, kuid jäetakse 2025. aasta osas paigale.

Oluliselt madalam inflatsioon tõstis turu ootusi

Arvestades inflatsiooni märkimisväärset vähenemist, võib Euroopa Keskpank (EKP) edasisest intressimäärade tõstmisest loobuda, ütles mõjukas EKP nõukogu liige, tavapäraselt karmi hoiakut pooldav Isabel Schnabel Reutersile. Seejuures ei peaks poliitikakujundajad suunama seda, et intressimäärad 2024. aasta keskpaigani stabiilsed oleksid, märkis ta.

Veel kuu aega tagasi arvas Schnabel, et intressimäärade tõstmine peab endiselt üheks variandiks jääma, sest inflatsioonivastase võitluse n-ö viimane miil võib olla kõige raskem. Oma seisukohta muutis ta enda sõnul pärast kolme järjestikust oodatust väiksemat inflatsiooninäitu.

Viimane neist tuli eelmise nädala neljapäeval, kui euroala inflatsioon vähenes 2,4%-ni ehk peaaegu keskpanga eesmärgi 2%-ni, samuti vähenes volatiilsemate komponentideta n-ö alusinflatsioon.

„Kõige tähtsam on see, et alusinflatsioon, mis on osutunud oodatust kangekaelsemaks, väheneb nüüd samuti kiiremini, kui eeldasime. See on üsna tähelepanuväärne. Kokkuvõttes on inflatsiooni areng olnud julgustav,“ ütles Schnabel EKP kodulehel avaldatud intervjuus.

Pärast Schnabeli kommentaare muutusid märkimisväärselt turu ootused esimeseks EKP intressimäärade langetuseks. Nüüd eeldatakse, et järgmise aasta lõpuks on intressimääri langetatud 1,5% võrra, praegusest 4%-st 2,5%-ni. Sama määrani peaks sel juhul langema ka siinsete laenude sisend euribor, mille kuue kuu näitaja langes sel nädalal alla 4% piiri, koos sellega kahaneksid ka laenumaksed.