Majanduslangus on kurjategijad nutikamaks muutnud. Ehku peale enam röövima ei minda

Viimase kolme kuu jooksul on sissemurdmised äripindadele muutunud pea igapäevaseks. Pätid tegutsevad väga professionaalselt, hiilides mööda kaameratest ja jätmata endast mõnel juhul ühtegi jälge.

Möödunud kuul oli üks sissemurdmine ilma muukimisjälgedeta, mille tulemusena varastati äripinna kassast 200 eurot sularaha ja arvuteid. Objektil olid videokaamerad ning salvestuselt on näha, et isik sisenes peaukse kaudu, ilma seda muukimata, ja pärast vargust oli uks lukku pandud. Vaatamata valvesüsteemi olemasolule polnud see varguse õhtul aktiveeritud.

Teiselt Tallinna objektilt helistas majahaldur ja soovis G4S-i patrulli reageerimist, sest nägi enda paigaldatud kaameratest, et tumedates riietes isik murrab sisse esimese korruse fuajees asuvale rendipinnale. Reageerinud patrull andis teada, et välisel vaatlusel on kõik korras. Esimese korruse fuajees sissemurdmise jälgi näha polnud. Fuajee uksel samuti murdmisjäljed puudusid ning kahtlasi isikuid polnud. Hiljem kontaktisik teatas, et toimus sissemurdmine ühe üürniku pinnale. Videost oli näha, et varas viibis rendipinnal vaid 20–30 sekundit. Isik sisenes fuajeesse läbi lukustamata ukse, ronis üle seina kabinetti ning varastas sahtlist sularaha ja laua pealt mobiiltelefoni.

Muutunud on kahjude suurus

Need kaks näidet pole kahjuks sugugi ainsad. Varaste üheks meelispaigaks on kujunenud ka ehitusplatsid, kus peamiselt murtakse sisse soojakutesse ja varaste saagiks langevad kiiresti realiseeritavad esemed: ehitusmaterjalid, akutööriistad, trellid, saed, laserloodid jms.

Kui kõrvutada kahte viimast aastat, siis varguste arv pole küll märkimisväärselt tõusnud, kuid muutunud on kahjude suurus. G4S-i teenindus- ja juhtimiskeskuse direktor Reiko Tääker räägib, et nüüd varastatakse näiteks 4000–8000-euroseid jalgrattaid ja kassadest ei viida ära mitte paarsada, vaid paar tuhat eurot.

On märgata, et ka sissemurdmiste iseloom on pisut muutunud: enam ei murta sisse niivõrd akende kaudu, vaid pigem tõstetakse klaasprofiilidega uksi eest ära – nii ei pruugi sees käimisest ühtegi märki maha jääda.

„Oleme näinud olukordi, kus uksele on jäetud paber vahele,“ avaldab Tääker ühe pättide meetodi. „Kindlasti tuleks õhtul ust lukustades veenduda, et see ikka sada protsenti kinni läheb.“

Keegi pole kaitstud

Äripindadele sissemurdmised on sagenenud ajast, mil väljas läks pimedamaks. Tääker märgib, et tõusvat trendi on olnud näha alates septembrist. Pättide huviorbiiti on sattunud näiteks rattapoed, ilusalongid ja elektroonikapoed.

Lisaks võib täheldada varguste kasvu ka toitlustusvaldkonnas. Põhjuseks on õhtul kassasse või seifi jäetav sularaha. „Novembri esimesel nädalal käidi sees kolmes toitlustusasutuses,“ meenutab Tääker ja toonitab, et need on vaid G4S-i andmed ja juhtumeid võib tegelikult rohkem olla.

Enamasti toimuvad äripindadele sissemurdmised öösiti. „Kui peale kella kolme tuleb häire, siis teame, et seal on tõsi taga ja tegemist pole valehäirega,“ märgib Tääker.

Sissemurdmised ei ole ainult pealinna mure. Möödunud kuul rünnati ühe öö jooksul kolme Tartu iseteeninduspesulat eesmärgiga mündikassad minema viia.

Kuna nii mõneski tanklas pole enam öösiti teenindajat kohapeal, on üle Eesti märgata varguskatseid ka erinevate tanklakettide hoonetesse. „Õnneks suuri kahjusid ei ole tekitatud, kuna oleme jõudnud piisavalt kiiresti reageerida,“ märgib Tääker.

Pätid teevad põhjaliku eeltöö

Tääker lisab, et viimastel kuudel toimunud vargused pole olnud juhuslikud, vaid pigem planeeritud. „Analüüsides erinevaid sündmuseid, tundub, et tehakse põhjalikku eeltööd. Vaadatakse, mida saab ära viia, mis kell pannakse hoone valvesse, kas tuled põlevad. Selliseid juhuslikke varguseid, lihtsalt narkootikumi doosi jaoks, on vähem,“ möönab ta.

Kinnisvarahaldurina töötav Janek Hintsov ütleb, et äripindadel, mida haldab Newsec, pole viimasel ajal vargusi olnud, kuid katseid tuleb ikka ette. Katsutakse ka büroode uksi, et võimaluse korral sinna siseneda. „Ka meie büroosse on võõrad sisse astunud, kelle me minema ajasime,“ räägib Hintsov ja toonitab, et kindlasti ei tasu büroode uksi lahti hoida.

Kaamerat välditakse

Mõni aasta tagasi viis Hintsov Tallinna vanglas läbi uuringu, kus küsis varguste pärast karistatutelt, mille järgi nad objekte valivad. Selgus, et valve all olevale objektile nad naljalt ei lähe. Hintsov lisab, et küllap just kaamerad ja koostöö turvafirmadega ongi põhjus, miks nende hallatavatel objektidel pole viimasel ajal vargusi toimunud.

Tääker kinnitab, et videopilt on varguste puhul äärmiselt oluline. Loomulikult on sama oluline, et seda pilti keegi ka jälgiks ja häiretele reageeriks. Kaamera piltlikult öeldes posti otsast alla ei tule.