Euroopa Komisjoni statistikaamet mõõdab igal aastal, kui õnnelikud ehk eluga rahul eurooplased eri riikides on. Inimestel palutakse oma rahulolu hinnata nullist kümneni, kus 0 näitab suurt rahulolematust, 10 seevastu, et asjad ei saaks paremad olla. Lisaks küsitakse, kas inimesed vaatavad tulevikku pigem optimistlikult või pessimistlikult.

Selle põhjal arvutatakse igale riigile ka hinne ühest kümneni. Euroopa Liidu keskmine oli mullu 7,1, mis näitab, et eluga ollakse pigem rahul.

Kuigi võiks arvata, et inimesed on õnnelikumad just rikkamates riikides, siis uuringu tulemused seda ei näita. Esimesele kohale tuli küll Austria (hinne 7,9/10), kuid teisel kohal on Poola (7,7) ja kolmandal Rumeenia (7,7).

Eesti on pingerea keskel ehk 13. kohal hindega 7,2. Lähiriikidest on soomlased meist väga palju õnnelikumad – 4. koht, leedukad ja lätlased aga mõnevõrra õnnetumad (vastavalt 18. ja 24. koht).

Vaata teiste riikide õnneskoori Eurostati graafikult:

Sakslased on varasemast õnnetumad

Saksamaa majandus on üks Euroopa tugevamaid, kuid üllatuslikult maandus riik eelviimasele kohale. Kui 2021. aastal olid sakslased veel päris õnnelikud ja riigi nn õnneskoor oli 7,1, siis mullu oli see langenud 6,5-ni.

Intervjuude käigus selgus, et 20 protsenti sakslasi tunnevad ärevust ja veel 9 protsenti ei tunne millegi vastu huvi. Sakslased ei ole rahul Ukraina sõja, sisserände ja valitsusega.

Mis teeb inimesed õnnelikuks?

Õnn ei peitu rahas – seda näitavad Poola ja Rumeenia, kes jõudsid pingereas etteotsa. Seal peetakse rahulolu aluseks pigem haridust, perekonda ja tervist.

Uuring näitas, et 16–29-aastased inimesed on oma eluga rohkem rahul kui üle 65-aastased. Samuti on õnnelikumad kõrgema haridustasemega inimesed. Kõige õnnelikumad olid lastega pered, kõige õnnetumad aga üksikud inimesed. See on Euroopale omane, kuna teistes maailmajagudes tehtud uuringud on näidanud just vastupidist.

Maainimesed olid linnaelanikest õnnelikumad Maltal, Austrias, Soomes, Hollandis, Belgias, Iirimaal, Rootsis, Taanis ja Luksemburgis. Vastupidine olukord oli aga Bulgaarias, Rumeenias, Leedus, Slovakkias, Portugalis, Ungaris, Horvaatias, Küprosel, Saksamaal ja Sloveenias, kus inimesed olid linnades õnnelikumad kui maal.