Aruanne: eeloleval talvel elektrist puudust ei tule. Tulevikus terendab oht

Eleringi varustuskindluse aruande kohaselt on sellel talvel tootmisvõimsuste kättesaadavus eelmise aastaga võrreldes parem. Keskpikas vaates on Elering valmis strateegilise reservi rakendamiseks ning pakub turuosalistele lahendused, mis annavad piisava investeerimiskindluse uute juhitavate võimsuste rajamiseks.

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul on varustuskindluse tagamiseks selge plaan – turupõhiste tootmisvõimsuste kõrval hoiavad lähematel aastatel omaniku ootuse alusel piisava koguse juhitavaid võimsusi töövalmis Narva elektrijaamad, mille asendab alates 2027. aastast strateegiline reserv ning uuena rajatavad paindlikud tootmis- või salvestusseadmed. Elering tegeleb vastavate konkursside ettevalmistamisega. Järgmisel kümnendil tuleb nimetatud ajutiste instrumentide kõrval olla valmis muud tüüpi võimsusmehhanismide rakendamiseks.

Elering on jätkuvalt seisukohal, et varustuskindluse tagamiseks peab lähiaastatel olema Eestis vähemalt 1000 megavatti juhitavaid võimsusi. Kui tarbimine ja taastuvenergia kasutus jätkavad kasvu ka järgmisel kümnendil, suureneb mõnevõrra ka juhitavate võimsuste vajadus.

„Turu toimimisse tuleb sekkuda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Teisisõnu tuleb varustuskindluse tagamisel esmalt lõpuni ära kasutada olemasolevate elektrijaamade ressurss. Uute võimsuste turule tulekut tuleb toetada vaid juhul, kui see on möödapääsmatult vajalik. Vajame elektritarbijate rahakoti ning ühiskonna vaates kõige väiksema kuluga lahendusi, sest toetused tuleb lõpuks meil endil tarbijatena kinni maksta,“ ütles Kilk.

Eleringi hallatav elektri ülekandevõrk töötab eeskujulikult – klientideni jõuab jätkuvalt üle 99,99 protsendi energiast. Elering on keerulistest oludest hoolimata suutnud Venemaa elektrivõrgust eraldamiseks ja Mandri-Euroopa võrguga ühinemiseks vajalikud võrgu arendamise projektid hoida algselt plaanitud või isegi kiirendatud ajakavas. Eesti taastuvenergia 2030. aasta ambitsioonikat eesmärki arvestades teeb Elering ettevalmistusi Eesti elektri ülekandevõrgu tugevdamiseks ennaktempos, et võrku vastu võtta uued tootmis- ja salvestusvõimsused.

„Võrgu juhtimise vaates oleme loonud eeldused, et kui Venemaa peaks Balti riigid seni ühisena toimivast elektrisüsteemist ühepoolselt eraldama, siis suudame tagada oma süsteemi stabiilsuse ja liituda pikema viivituseta Mandri-Euroopa süsteemiga. Keeruline geopoliitiline keskkond, aga ka hajatootmise ja taastuvenergia võidukäigu ning äriprotsesside kasvava keerukusega toimetulekuks kasvatame digitaalset „musklit“,“ kommenteeris Kilk Eleringi muid meetmeid varustuskindluse tagamisel.

Tulevikus terendab oht

Sarnaselt eelmisele aastale näitavad Eleringi pikaajalised elektrisüsteemi piisavuse analüüsid, et alates 2027. aastast on risk Eesti varustuskindluse normi (LOLE) mitte täita. See tähendab, et pärast omaniku ootuse lõppemist 2026. aastal, Narva põlevkiviplokkide täiendaval sulgemisel, võib tekkida tootmisvõimsuste või sagedusreservide puudujääk. Selle riski maandamiseks tuleb lõpule viia Eesti strateegilise reservi loomine, mille riigiabi loa taotluse osas eelmise aasta aruande põhjal algust tehti. Analüüside järgi aastatel 2028 ja 2030 püsivad Eestis turul Narva põlevkivi plokid- Eesti 5, Eesti 8, Balti 11 ja Auvere, tagades varustuskindluse 2028. aastal. Ka 2030. aastal ületatakse praeguste turupõhiste ressurssidega Eesti varustuskindluse norm ning on vaja strateegilist reservi. 2030+ perspektiivis, kui Narva põlevkiviplokkide tehniline eluiga lõpeb, on oluline täiendavate kindlate tootmisvõimsuste lisandumine, mis suudavad pakkuda kiireid ülesreguleerimise reserve. Nimelt hoolimata Leedu ja Poola piiril kaubanduse avamisele 2032. aastal, jääb Eesti süsteemi võimekuse tase alla normi. Juhul, kui selliste võimsuste lisandumine ei toimu turupõhiselt, tuleb uute võimsuste loomisele kaasa aidata riigiabi meetmetega. Sellisel juhul on oluline tagada ka võimsuste tulevikukindlus ehk kindlad võimsused peavad olema valmis kasutama kliimaneutraalseid kütuseid.

Seega ütleb aruanne, et Eesti varustuskindluse norm on tagatud kuni 2027. aastani Narvas hoitavate 1000 MW põlevkivi plokkide abil. Analüüside hinnangul on aastatel 2027-2030 majanduslikult jätkusuutlik hoida turul neli põlevkivi plokki. Aastal 2030 ainult neljast plokist enam ei piisa ja on juurde vaja võimsusmehhanismi strateegilist reservi näol. Aastal 2033 ületatakse varustuskindluse norm, sest põlevkivi plokkidest on alles ainult Auvere ja eelkõige tuleb puudu kiireid sagedusreserve (aFRR) pakkuvates võimsustest

Eleringi värske varustuskindluse aruanne on leitav kodulehelt.