Majandusstatistika: Eestist eksporditi „Vene karu“ raviks üle 7 miljoni euro eest meditsiiniseadmeid

2023. aasta kolmandas kvartalis oli Venemaa Eestile suuruselt 9. kaubanduspartner, kaupa eksporditi 111 miljoni euro väärtuses, selgub statistikaameti andmetest.

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga vähenes eksport Eestist 44.3%. 3 kv 2022 oli ekspordi väärtus 200 miljonit eurot ja 3 kv 2023 oli 111 miljonit eurot. Viimased kolm kuud on ekspordinumbreid vedanud muud toiduvalmistised, mis moodustab 12.1% koguekspordist (13,5 miljonit eurot). Sellele järgnevad meditsiiniseadmed, mille osatähtsus on 6.63% (7,38 miljonit eurot).

ETT (Eesti Tollitariifistik)

Muud toiduvalmistised (HS4 ID 2106) on valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist või muud sarnased tooted. Lõhna- ja maitseainetega või värvilisandiga suhkrusiirupid või muud sarnased tooted.

Meditsiiniseadmete (HS4 ID 9018) hulka kuuluvad meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks. Elektrodiagnostiline aparatuur (sh aparatuur organismi funktsionaalseks uurimiseks ja füsioloogiliste parameetrite kontrolliks), ultraviolett- või infrapunaaparatuur; süstlad, nõelad, kateetrid, kanüülid jms instrumendid; muud hambaraviriistad ja -instrumendid; muud oftalmoloogilised instrumendid ja seadmed; muud instrumendid ja seadmed.

Allmärkus TN701 (kehtiv alates 25.06.2014)

Vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 692/2014 (ELT L 183, lk 9) keelatakse Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade import Euroopa Liitu.

Asjaomast keeldu ei kohaldata seoses:

a) kuni 26. septembrini 2014 enne 25. juunit 2014 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes, tingimusel et füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes soovivad asjaomast lepingut täita, on teatanud kavandatavast tegevusest või tehingust vähemalt 10 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele;

b) Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade suhtes, mis on esitatud Ukraina ametiasutustele kontrollimiseks, mille vastavust sooduspäritolu andvatele tingimustele on kontrollitud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 978/2012 ja määrusega (EL) nr 374/2014 või kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepinguga.

-------------------------

Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2022/263 (ELT L 42I, lk 77):

Keelatud on importida Euroopa Liitu kaupu, mis on pärit Ukraina Donetski, Hersoni, Luganski ja Zaporižžja oblasti valitsuse kontrolli alt välja jäävatelt aladelt.

Impordikeelde ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

enne 23. veebruari 2022 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmine kuni 24. maini 2022, tingimusel et lepingut täita sooviv füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus on vähemalt kümme tööpäeva ette teatanud tegevusest või tehingust oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele;

(b) kindlaksmääratud territooriumidelt pärit kaubad, mis on tehtud Ukraina ametiasutustele kontrollimiseks kättesaadavaks ja mille puhul on kontrollitud vastavust sooduspäritolu saamise tingimustele ja mille kohta on välja antud päritolusertifikaat vastavalt ELi-Ukraina assotsieerimislepingule.

Vaata detailset graafikut SIIT.

3 kv 2023 oli imporditavate kaupade väärtus 31,5 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 22. kaubanduspartneri. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga vähenes import Eestisse 91.1%. 3 kv 2022 oli impordi väärtus 352 miljonit eurot ja 3 kv 2023 oli 31,5 miljonit eurot. Viimasel ajal on importi vedanud haruldaste muldmetallide, ütriumi ja skandiumi või nende metallide segude anorgaanilised või orgaanilised ühendid, mis moodustab 12.2% toodavast koguimpordist. Sellele järgneb õlijäätmed naftast, mille osatähtsus on 9.39%.

Kolmandas kvartalis 2023 oli Eesti ja Venemaa kaubavahetuse ülejääk 80 miljonit eurot. 3 kv 2022 oli kaubavahetuse puudujääk 152 miljonit eurot.

Mitmesaja miljoniline puudujääk

3 kv 2023 olid Eesti majanduse peamised ekspordiartiklid sõiduautod (226 miljonit eurot), kommunikatsiooni ja sideseadmed (181 miljonit eurot), elektrienergia (140 miljonit eurot), rafineeritud naftatooted (101 miljonit eurot) ja kokkupandavad ehitised, kokkupandud või mitte (99,4 miljonit eurot).

2023 oktoobris oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 307 miljonit eurot. Peamised ekspordi sihtriigid Soome (686 miljonit eurot), Läti (567 miljonit eurot), Leedu (377 miljonit eurot), Rootsi (376 miljonit eurot) ja Saksamaa (270 miljonit eurot).