Selgus majas. Kinnisvara omanikud saavad siiski ise hoone energiatõhususe üle otsustada

Peale ligi kaks aastat kestnud läbirääkimisi saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu 7. detsembril 2023 poliitilise kokkuleppe hoonete energiatõhususe direktiivi osas, mis on oluline verstapost ka Eesti hoonetele.

Eesti Omanike Keskliit tervitab läbirääkimiste tulemust, millega kehtestatakse hoonete energiatõhususele ambitsioonikad eesmärgid, kuid säilitatakse samal ajal omanikele paindlikkus eesmärgi saavutamisel. Eelnimetatud paindlik lähenemine väljendub selles, et energiatõhususe miinimumstandardid on kokkuleppe koheselt vabatahtlikud.

Samal ajal tuleb liikmesriikidel tagada, et kogu elamufondi keskmine primaarenergia kasutus väheneks 2030. aastaks 16% ja 2035. aastaks 20–22%, võrreldes 2020. aastaga. Nende eesmärkide saavutamiseks on kokku lepitud, et suurem osa renoveerimistöödest (55%) keskenduks halvimate tõhususnäitajatega hoonetele. Mitteeluhoonete puhul leppisid kaasseadusandjad kokku, et 2030. aastal on kõigi mitteeluhoonete näitajad üle 16% halvimate näitajatega ja 2033. aastaks üle 26 %.

Omanike liidu juhi Andry Krassi sõnul on eluhoonete energiatõhususnäitajate 22 protsendiline parandamine 2035 aastaks Eesti jaoks saavutatav eesmärk. Kuid meil tuleb seejuures selgeks rääkida: millistele kriteeriumitele vastab halvimate tõhususnäitajatega eluhoone? Samuti, kuidas tagada vähekindlustatud perede kaitse renoveeritavates korterelamutes?

„Nüüd on viimane aeg on need küsimused kalevi alt välja võtta ja lahendus leida, sest lõpuks on kõige tähtsam siiski inimene, mitte eluhoonete keskmine energiatõhusus,“ ütles Krass.