Konkurentsiamet: toiduaineteturu hinnatõusu ei põhjustanud kasumiahnus

Konkurentsiametis värskelt valminud Eesti toiduaineteturu lühiuuring näitab, et vaatamata kiirele hinnatõusule on Eesti tootjate ja jaeettevõtjate kasumimarginaalid valdavalt vähenenud, mis viitab sellele, et tootjad ja jaeettevõtjad ei ole kogu hinnatõusu tarbijatele üle kandnud, vaid on osa sellest võtnud enda kanda.

Konkurentsiameti analüütiku Enn Robert Kinnase sõnul oli lühiuuringu eesmärgiks hinnata, kas Eestis võib esineda maailmas palju räägitud greedflation’it ehk kas üldise kõrge inflatsiooni olukorras esineb Eesti toidutootmise- või jaesektoris ettevõtjaid, kes olukorrast ebaõiglast kasu on saanud. „Analüüsi pinnalt võib öelda, et Eestis toimunud toiduainete hinnatõus oli sarnane kogu piirkonnas toimunuga ning ülemäärast tulu teenimist Eesti turul me ei tuvastanud,“ ütles Kinnas.

Analüüs viidi läbi tuginedes avalikult kättesaadavatele andmetele, milleks kasutati Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi, Eurostati ning Äriregistri avalikke ettevõtete majandusaasta aruandeid. Konkurentsiameti toiduainehindade uuringus arvestati ka avalikkuses levivaid sõnavõtte, uuriva ajakirjanduse tähelepanekuid, ekspertide arvamusi ning varasemate uuringute tulemusi.

Analüüs näitas, et Eesti toiduainehindasid on mõjutanud rahvusvahelised poliitikad ja turutõrked, näiteks kütuse ning energia maailmaturuhindade kasv, Ukraina sõda ja relvastatud konfliktid Aafrikas, kliimamuutused ja sellega kaasnevad äärmuslikud ilmastikuolud. Lisaks on toiduainete hinnad kiires tempos tõusnud rahvusvaheliselt. Seejuures on Eesti toiduainete hinnad kasvanud kiiremini kui Euroopas keskmiselt, kuid Eesti hinnakasv on olnud väga sarnane Läti, Leedu ja Poola regiooni hinnakasvule.

Konkurentsiameti hinnangul ei ole toiduhindade kõrge kasvu perioodil Eesti põllumajandustootjad, toidutööstus ega jaekauplused sektorite üleselt tõstnud hindu ülemääraselt ega teeninud põhjendamatult suuri kasumeid.

Kõigis kaubagruppides on toimunud märgatav hinnatõus, ent alates 2021. aastast on enim tõusnud köögiviljade hinnad. Köögiviljade märkimisväärselt suurema hinnakasvu ühe põhjusena saab välja tuua ilmastikutingimused.

Eesti põllumajandustootjate, toidutöötlejate ja jaekaupluste finantsnäitajate ning sektorisiseste toiduhindade dünaamikat uurides nähtub, et toiduhindade kõrge inflatsiooni tingimustes on olnud toiduainesektori konkurents ning turg toimiv.

„Kahtlemata on tegemist üldistusega, ning arvestades analüüsi läbiviimiseks kulunud lühikest aega, ei pruukinud uuringusse jõuda kõik valdkonnad ja andmed, mistõttu jätkab amet toiduainete turul arengute jälgimist ka edaspidi,“ ütles Kinnas. Lisaks soovib amet tõhustada ebaausate kaubandustavade vastast tegevust, et tootjate kaubad jõuaksid tarbijateni õiglastel tingimustel ning konkurents tootjate ja jaeettevõtjate nn omamärgitoodete (nn private label) vahel oleks aus.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.