Esimest korda on Eesti teenuste eksport suurem kui Eesti päritolu kaupade eksport

Selle aasta kolmandas kvartalis ulatus Eesti teenuste eksport 2,8 miljardi euroni. Samas oli Eesti päritolu kaupade eksport vaid 2,7 miljardit eurot. Kui teenuste eksport kukkus võrreldes teise kvartaliga 5,3 protsenti, siis Eesti päritolu kaupade eksport kukkus 13,2 protsenti, selgitab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Nii ongi jõudnud teenuste eksport Eesti päritolu kaubaekspordile järgi.

Eesti teenuste osas ei ole teada, kui suure osa moodustavad imporditud ning seejärel taas-eksporditavad teenused. Osaliselt võib IT ettevõtete puhul seda arvata, kus koodikirjutamise keskused asuvad erinevates maailma riikides, kuid lõpptootena läheb välja Eesti teenus. Eesti koguekspordile, mis sisaldab meid ka transiidina läbivaid kaupu, jääb teenuste eksport sellegipoolest veel alla. Kogu Eesti eksport oli 5,5 miljardit eurot ehk on veel kaks korda suurem kui kogu Eesti teenuste eksport. Kuna aga transiidi osa on jätkuvas languses ning kaupade väliskaubandusel on viletsam väljavaade kui teenuste väliskaubandusel, siis võib mõne aasta jooksul ületada Eesti teenuste eksport ka kogueksporti. See on muutmas Eesti majanduse struktuuri ning toob kaasa kohanemised ka tööturul.

Kaupade eksport on oktoobriks kolm kuud püsinud enamvähem samal tasemel

Oktoobris püsis Eesti kaupade eksport enamvähema samal tasemel, mis ta on olnud kaks eelnevat kuud. See kehtib nii kogu ekspordi kui ka Eesti päritolu kaupade ekspordi osas. See on lühivaatest hea uudis, sest pikalt on Eesti kaupade eksport olnud langustrendil ning nüüd mõni kuu ei ole enam langus jätkunud. Areng on ka selles valguses positiivne, et oktoobris Eesti tootjahinnad veidi langesid, ehk stabiilsus mõõdetuna eurodes ei tulene otseselt hinnakasvust, nagu see oli suure hinnatõusu ajal.

Vooluga viivad naabrid Eesti majanduse alla

Euroopa majandus, eriti just Põhja-Euroopa majandus, on käimas vähikäiku ning seepärast iseeneslikult Eesti ekspordil hästi ei lähe. Selline olukord jääb paraku kestma mõneks ajaks, sest meie oluliste kaubanduspartnerite väljavaade on kesin. Samas on Euroopas tootjahinnad hakanud uuesti kuust-kuusse veidi tõusma. Arvatavasti on tegemist gaasi ja elektri hindade üldise tõusuga ning vahepeale hinnalanguse suurema mõju lõpuga. See veidi leevendab mahte eurodes, kuid kuna Eesti ettevõtted on pigem energia kasutuses vähemefektiivsed ning meil energia hinnad kallimad, siis mõjub see halvasti kasumitele.

Eesti saab väikese majandusena ujuda vastuvoolu

Eelkõige aitavad meie ettevõtteid praegu uued kaubad ja uued turud ning selleks on vaja teha investeeringuid. Kuna kaubavahetus Eestiga moodustab meie suurte kaubanduspartnerite kaubanduses väikese osa, siis on võimalik ka keerulistel aegadel õige võimaluse ärakasutamisel Eesti ettevõtetel mahte suurendada. Aga sellest on vaja teha eraldi tööd ehk tuleb ujuda vastuvoolu.

Import on stabiliseerunud

Jätkuv kaupade ja teenuste import näitab, et Eesti tarbijad on jätkuvalt kulutamas suhteliselt suure osa oma sissetulekutest ning säästmine on saanud vähemoluliseks. Arvestades reaalpalga langust ja intressimäärade tõusu on tarbimine jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel. Kuna säästude taastamine peab algama ühel hetkel, siis pole impordi kiiret kasvu oodata. Samuti on Eesti importi üleval hoidmas kasvavad tootmise kulud, seda nii palkade kui ka muude sisendite osas halvendades nii meie kaupade ja teenuste hinnakonkurentsivõimet.